Sõnal on jõud, kui see on ajastatud ja suunatud õigesti

Marko Pomerants. Foto: Sander Ilvest

Marko Pomerantsi «Minu PR» ei ole lihtsalt raamat suhtekorraldusest – see on kommunikatsioonimäng, kus iga vise kannab endas olulisi õppetunde. Nagu bowlingus, on siin rajad, kuulid ja kurikad ning eesmärk. Saavutamaks täistabamust. Milline peab olema õige strateegia, et sõnum jõuaks sihtmärgini? Kuidas leida tasakaal täpsuse ja jõuvahel? Pomerants viib lugeja mänguväljakule, kus kommunikatsioonist saab osavust ja nutikust nõudev sport.

Spordialaliidud vajavad seda sama osavust. Üha keerulisemates meediamaastikes tuleb neil leida viis, kuidas oma sõnumit selgelt edastada, kriise ennetada ja avalikkuse usaldust hoida. Suhtekorraldus pole ainult kriisidele reageerimine – see on strateegiline mäng, kus õigel hetkel tehtud vise võib määrata kogu mängu tulemuse. Aeg on vise teha.

Esimesed visked: kommunikatsiooni jõud

Kommunikatsioon pole lihtsalt sõnade ritta seadmine, see on eluviis. Iga meie tegu – kas või riiete valik või vaikimise hetk – on sõnum. Marko mõistab seda hästi. Ta ei jookse paljajalu Kroonika kaante ega Instagrami filtrite vahele, kuid sisu loob ta ometi. Arvamusartiklid, pressiteated, raamatud – tema sõnad elavad ja levivad. Kehv sisu ei müü, tühi fraas ei kesta. Esimene täistabamus on kirjas.

Marko Pomerants, «Minu PR». Foto: Raamat

Teine vise tuleb kiirelt – diplomaatiline täpsus ja tasakaal. Sõna on relv ja oskuslik kasutus võib rahutuse vaigistada. Tolm, mis langeb publikule riietele, võib vallandada kaose, ent täpne sõna õigel ajal paneb rahvahulga maha rahunema. Dialoogipolitsei – just see, mida kommunikatsioonis võib vaja minna.

Visked, mis nõuavad täpsust ja strateegiat

Bowlingusaalis valitseb pinge. Kõik visked ei toimu vaikuses, publik sumiseb, maailm karjub oma õiguste ja rahulolematuse järele. Marko oskab oma viskele vinti anda, et tähelepanu püsiks ja sisu tabaks sihtmärki. Kas sotsiaalmeedias on midagi muutunud? Mitte väga. Sisutu sisu ei jää püsima, löögijõud on vajalik. Veel üks täistabamus.

Kuid mängus on ka vastuolud. Võistlusklasse peaks olema üks, kuid meeste ülekaal saalis on märgatav. Sooline palgalõhe ja kõrge osavõtutasu tekitavad küsimusi. Pinge tõuseb – kurjus ei tule alati ootamatult, mõnikord sõidab see sisse terve riigi kujul. Kas vastumürk võiks olla armastus ja koostöö? Üks vise korraga, üks sõnum korraga.

Sõbralik müks ja diplomaatia näitab, et rahu pole võimatu. Poolajale minnes on punktid maksimaalsed.

Poolaja mõtisklused: toit, õpetajad ja kommunikatsiooni varjuküljed

Kus on toit, seal mõtted. Lammas taldrikul – aga mina pole lammas, mõtiskleb Marko. Õpetaja, kes on mängu juhatanud, väärib tunnustust. Kehv kommunikatsiooniplaan võib jätta õpetajate palganõudmised täitmata, õigel ajal öeldud sõna võib aga mägesid liigutada. Söömisele eelnenud kätepesu meenutab koroonaajastu sõnumeid, kommunikatsiooni õnnestumisi ja läbikukkumisi. Sama muster kordub – uus automaks, Nursipalu protestid, tselluloositehase hääbunud plaanid. Sõnal on jõud, kui see on ajastatud ja suunatud õigesti.

Sõnumite mõju ei piirdu ainult igapäevaste aruteludega. 22. september on mängupäev ja vastupanuvõitluse päev. Kas see võiks olla ka riigipüha? Powerhouse kommunikatsiooniettevõte proovis seda ideed ühiskonda tuua ja ebaõnnestus. Tegemist oli Riigikantselei hankega, millest nad taganesid. See näitab, et isegi parimad viskajad võivad eksida, kuid need, kes suudavad vigadest õppida, jäävad lõpuks mängu. Ka suurimad viskajad võivad vahel eksida. Marko ikka ka.

Suhtekorraldus pole pelgalt fraaside lihvimine või kriisikommunikatsioon – see on oskus mõista ühiskondlikke protsesse ja neid suunata. Mõnikord piisab ühest täpsest viskest, et avada uksed ja viia sõnum sihtkohta. Poolajal jääb veel hetk järelemõtlemiseks: kas järgmised visked on sihitud või läheb pall raja kõrvale? Mäng jätkub ja iga otsus määrab lõpptulemuse.

Viimased visked ja mängu lõpp

Mäng muutub intensiivseks. Higised käed, väärad valikud – riskide maandamine on kommunikatsioonis sama tähtis kui täpne vise bowlingusaalis. Kuuli vahetamine on hädavajalik, kui vana enam ei tööta. Kas oled valmis tegema uue ja parema viske? Marko paistab olevat.

Viimane vise. Ajakirjanikud on kohal, tähelepanu on kõrge. Informatsioon vajab kajastust ja mängu lõpp paistab. Tuleb jääda ausaks – sest varjata pole midagi. Viimane täistabamus on käes.

Mäng on läbi, kuid kommunikatsioon ei lõpe. Marko on jaganud oma mõtteid ja vihjanud ka sellele, mis võib olla tema järgmine siht. Olla rokkiv pensionär? Kes teab. Kindel on see, et kommunikatsiooniplaan on tal olemas. Kas oled valmis oma järgmiseks kommunikatsiooniviskeks? Õige strateegia, täpne sihtimine ja oskus oma sõnumit selgelt edastada määravad selle, kas saavutad täistabamuse või veered rajast välja. Pomerants annab selleks väärtuslikud tööriistad – tuleb vaid haarata kuul ja teha esimene vise.