1936. aasta kevad Monza linnas Itaalias. Lambro jõe kiviklibusel kaldal püüavad kaheteistaastased Francesca ja Maddalena peita surnukeha. Francesca on väikekodanlikust perest pärit tubli ja eeskujulik tütarlaps, Maddalena, keda hüütakse halvustavalt Malnataks – neetuks, nõiaplikaks, kes võib pilguga tappa –, tuleb aga vaesest töölisperest.
Francesca suurim soov on kuuluda Malnata kampa, olla samasugune mässaja, vaba hing, kes võib jões seeliku üles käärida, kelle jalgu katavad kriimud ja kes ei häbene päikesest pruuniks põleda. Tüdrukute sõprus sai alguse Francesca esimesest valest, tegelikult hädavalest, mis päästis kirsse näpanud Malnata naha. Sellest hetkest alates astuvad nad teineteise kaitseks välja, isegi kui see võib lõppeda kehvasti…