/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/21/16726655t1h1dbf.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda kaht ajaloolist raamatut mereseiklustest: David Granni «Wagerit» ja Andrés Reséndezi «Vaikse ookeani vallutamist».
Sinijärv soovitab: täiega tõsised ja samas jube põnevad raamatud
/nginx/o/2024/12/17/16549495t1hc525.jpg)
Uuhh. Merede ja maade ja tuulte ja tormide üles leidmise ja ära unustamise lood on pikad ja põhjatud. Tihtigi hullupöörasemad kui esiotsa mõigata võiks. Jep, Kolumbusi ja…(noh, keda kohe veel) me ju natuke kooliajast mäletame. Aga mered on pilgeni täis tuhandeid uppunuid, kellede kompanjonidest vähestele õnnelikele kojujõudjatele kuninglik musi vasemale põsele anti ja ehk kukruke kuldmüntegi poetati.
Paljudel nii hästi ei läinud. Tuli aeleda avamere ulgusaartel, kokku klopsida lootsik, et jõuda üldse kuhugi, kus teist või kolmandat inimest näeks. Oli see siis mõnisada miili minna või lahmatult lai okeaan, kaunis karm on pähklikooresuuruses laevukeses merilemine ikka. Saati kui veel päriselt ei tea, kuhu minek on ja kas kunagi kuidagi kuhugi kodusemasse kanti ka tagasi pääseb. Varitseda võib ka vainlane!
/nginx/o/2025/03/21/16726653t1h1126.jpg)
Objektiivselt: ei ole ula- ega udujutud, on täiesti ehedad lood ja ei maksa karta suvalisi merimuinakaid, täiega tõsised ja samas jube põnevad raamatud.
Need kaks raamatut lasevad vaadata merehullu müha ise sajandeis, ise nuka alt või päält. Kui on tahtmist teki alt tubaje, saati veel sadamahe kobimata merd haugata, siis antagu hagu. Nood asjad aitavad ausasti. Merikarude rämedat rändamist on raamatukogude riiuleil rohkesti – mindagu, otsitagu. Me omamaisedki vetevalla vägikündjad annavad muudkui uutkui imetabast lugemist, lastagu lained vallale ja õpetatagu lastele vetekunst varakult selgeks. Navigare necesse est! Moscoviam esse delendam! Juba vanavanavanaisadest viikingirahvas teadis noid tõdesid. Hõbevalge tee!