/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Ketlin Oja on Eesti rahvusballeti solist. Tema silmapaistvate rollide seas Eesti rahvusballetis on muuseas Odette/Odile («Luikede järv»), Aurora («Uinuv kaunitar») ja Giselle («Giselle»). Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks lavakarjäärile tegutseb ta balletipedagoogina ja panustab Eesti balletimaastiku arengusse balletiliidu juhatuse liikmena. Ketlin on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppe cum laude kultuurikorralduse erialal ning osalenud mitmetes loomeprojektides.
Apollo uuris Ketlinilt, kuidas raamatud on mõjutanud tema lavalist eneseväljendust ja rolliloomet. Baleriin avaldab alljärgnevalt, milliseid teoseid hindab ta eriti prooviperioodide ajal ning kuidas need aitavad tal keerulisi rolle paremini tunnetada. Samuti räägib ta sellest, millised kirjanduslikud tegelased on teda elus ja tantsus enim inspireerinud ning kuidas lugemistraditsioonid on tema jaoks ajas muutunud.
***
/nginx/o/2025/01/29/16621443t1hbcac.jpg)
Ma olen terve oma teadliku elu olnud suur raamatusõber. Igast minu käe- või balletikotist võib alati leida vähemalt ühe raamatu. Lapsena kuulusid mu lemmikute hulka Astrid Lindgreni «Bullerby lapsed» ja kõiksugu maagilised muinasjutud, mida vanemad mulle unejutuna ette lugesid ja millest mitmeid vahvaid tegelasi (nagu Lumivalgeke, Uinuv kaunitar või Alice) tänaseks ka Estonia lavalaudadel tantsin. Minu jaoks on raamatud olnud alati üks unistamise viis. Ma ei pea silmas ilmtingimata reaalsusest põgenemist, vaid oma unistuste loomist ja isikliku maailmatunnetuse kujundamist läbi lugude, fantaasiate, ajaloo ja juba elatud põnevate elude. Kui viimased aastad sain ülikooliõpingute ajal lugeda eeskätt teadusartikleid, siis hiljuti olen leidnud oma tee tagasi ilukirjanduse juurde. Eriti naudin ma raskematel teatri prooviperioodidel ilukirjandust ja luulet ning mul on tore traditsioon ja salanauding premeerida end ühe armastusromaaniga iga kord, kui olen sooritanud mõne raske esietenduse, eksami või mõne muu enda jaoks ebamugava kohustuse. Siis süütan küünla, poen teki alla ja luban endale terve õhtupooliku segamatult koos raamatuga. Seega soovitan ka veel mitte lugemisega sõbraks saanud inimesele siduda raamat mõne positiivse emotsiooni või eduelamusega. Olgu selleks hubane lugemisnurk, tore raamatuklubi sõbrannadega või žanr, mis Sulle tõesti lugemisel ka rõõmu pakub. Lugemisel on õnneks alati olnud koht minu elus ning aidanud mul tantsida nii mitmekesisemaid rolle kui ka olla eeskätt mõistvam inimene olukordades, kuhu ilma raamatutegelaste abita ehk kunagi poleks osanud sattuda.
Loodan, et igaüks leiab endale tänavusel raamatuaastal killukese rõõmu lugemisest! Siin on mõned soovitused minu viimase aja lugemiselamustest.
LUULE
/nginx/o/2025/03/17/16717612t1he3eb.jpg)
1. Lauri Räpp «Elatud eilsete ja elamata homsete vahel» – see oli minu 1. jaanuari 2025. aasta esimene raamat, mille lugemist pikisilmi ootasin. Lauri Räpi teosed meeldivad mulle eeskätt, kuna neid tuleb lugeda aeglaselt, et mõte ja tunne saaks sinuni üldse kohale jõuda. Seega, kes tahab raamatusse sukelduda ja tõesti võtta aega lugemiseks, siis see teos on tõeline esteetiline lugemisnauding, mis romantiseerib nii Eesti erilisi paiku, inimesi kui elu ennast. Raamatus kohtub lihtsuse võlu ja argipoeesia. Kes tunneb, et ta pole ammu võtnud endale oma aega, siis see on raamat selle aja endale kinkimiseks.
/nginx/o/2023/03/03/15177799t1h6c4b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/27/13748616t1hbf23.jpg)
2. Berit Kaschan «Täna piisab vähesest» – hea näide tänapäeva luulest, kus on olemas nii humoorikad tabamused inimese olemusest kui ilmekad näited igapäevaelu erilistest hetkedest luulekeeles.
ILUKIRJANDUS
3. Daisy Goodwin «Diiva» – paeluv teos ooperitähe Maria Callase huvitavast elust. Raamat räägib ühe erilise naise oma hääle leidmisest ja mis veelgi tähtsam – selle hoidmisest teatri karmis maailmas. Selles raamatus on kõike – kultuuriajalugu, kirge, glamuuri ja eneseotsingut ja leidmist. Soovitan kõigile, kes on kunagi mõelnud, mis tunne oleks olla päris diiva!
:format(webp)/nginx/o/2024/09/13/16355144t1h5ff0.jpg)
4. Doris Lessing «Suvi enne pimedust» – kui keegi on kunagi mõelnud tõlkija tänuväärsele tööle, siis tahaksin selle teose puhul esile tuua just Krista Kaera suurepärast tõlget, mille lugemine on tõeline kirjanduslik elamus ilusas emakeeles. Raamat räägib keskealise naise identiteedi loomisest ja leidmisest elumuutuste keerises. See on naisest, kes on oma elu pühendanud perekonnale ning sotsiaalsetele kohustustele ning küsib seejärel endalt suve jooksul eemal oma tavapärasest elust, kuidas leida endast üles isiklik vabadus, rahulolu ja tasakaal. Ma usun, et ei pea elama kuldse keskeani, et neid aegumatuid küsimusi endalt küsida ja selle kohta lugeda.
/nginx/o/2020/07/31/13243399t1hb46a.jpg)
/nginx/o/2016/04/11/5253053t1h5428.jpg)
5. Susan Luitsalu «Ka naabrid nutavad» – mulle on alati meeldinud huumor, mida inimesed oskavad näha iseeneses ning see raamat on kindlasti lõbus peegelpilt iga eestlase ellu, mille osaks naabrid ühel või teisel viisil on ja jäävad. Kiire, ladus ja lõbus lugemine nädalavahetusse.
ELULOORAAMATUD – ERILISED ESTOONLASED JA BALERIINID
6. Ülle Ulla «Ma armastasin Estoniat» – suurepärane raamat artistist, kes säras oma lennuka karjääriga nii balleti-, varietee-, kino- kui draamalavadel. Estoonlasena on minu jaoks väga oluline tunda ja mäletada artiste, kes on Estonia teatrit hoidnud enne meid ning rahvusooper Estonia on minu jaoks olnud alati olnud mitte pelgalt maja, vaid eeskätt inimesed, kes on sellele majale hinge andnud. Samuti inspireeris Ülle Ulla mind oma julgusega, kuidas üks andekas ja loominguline inimene võib proovida ükskõik, mida süda kutsub ning ei pea alati jääma ainult ühe teatrižanri piiresse oma kunstilise väljendusega.
/nginx/o/2023/03/30/15228445t1h36b9.jpg)
7. Tiiu Randviir, Arne Mikk «Dialoogid Tiiu Randviiruga» – suurima heameelega olen täiesti teadlik oma subjektiivsusest ja soovitan soojalt oma erilise balletiõpetaja Tiiu Randviiru raamatut. Eriline õpetaja, esitantsija ja inimene, kelle tugevus, tarkus ja hea huumorimeel on midagi, mida alati heas õpetajas hindan. Tiiu Randviir ja Arne Mikk on Estonia teatri kullavara, kelle lugusid peab rääkima ja lugema.
VARIA
/nginx/o/2025/04/01/16749538t1h13ba.jpg)
8. Rosa Montero «Oht olla täie mõistuse juures» – teos kõneleb hägusatest piiridest, mis eristavad ühiskonnas normaalset ja ebanormaalset, mõistlikku ja hullumeelset ning uurib loomingulisust kui psühholoogilist seisundit läbi värvikate näidete ajaloost. Põnev mõtisklus, kuidas inimesed määravad iseenda mõistuse ja mõistlikkuse piire ja kuidas neid on läbi aegade ületatud.
9. Amy Chua «Ematiigri võitlus» – soovitan lugeda lastevanematel, kellel on oma laste suhtes (ehk ka põhjendatud) kõrged ootused. Teos võrdleb Hiina ja läänelikku kasvatusmeetodit ning küsib, mis hinnaga on eri viisidel võimalik jõuda oma eriala tippu ning kuidas võib see mõjutada nii last ennast kui kui vanemlikke suhteid oma lapsega.
Hetkel pooleli olev raamat: Caroline Bernard «Viini muusa», mis on teos klaverimängija ja helilooja Alma Schindleri elust ning armastusest Gustav Mahleriga minu igavesti lemmiklinnaks saanud Viinis. Kui ma saaksin elada veel ükskõik mis maailma linnas, elaksin ma Viinis. Õnneks läbi selle raamatu ma korraks elangi.