/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/03/16752904t1h3259.jpg)
Raamatute «Montessori beebi», «Montessori väikelaps» ja «Montessori laps» autor ja Amsterdamis tegutsev Montessori juhendaja Simone Davies on tulemas 29. aprillil Eestisse, et teha lugejatega kohtumine kell 17 Viru keskuse Rahva Raamatus ning astuda üles 2.-3. mail toimuval Montessori konverentsil «Kuidas arendada sotsiaal-emotsionaalset pädevust?»
Raamatud hakkasid elama oma elu
Simone muigab, et kolm kirjutatud raamatut sündisid lihtsalt vajadusest. Paljud tema tundides käivad lapsevanemad küsisid soovitusi, milliseid raamatuid lugeda, et last Montessori viisil toetada. «Soovitasin siis alguses erinevaid raamatuid - , et sellest raamatust võib lugeda ühetolle peatüki, teisest teise, aga samas on seal distsipliini osa puudulik… Siis otsustasin, et kirjutan ise raamatu ja vaatan, kas keegi tunneb huvi,» selgitab ta esimese osa, «Montessori väikelaps», sündi.
Siis hakkasid lapsevanemad uurima lapse esimese eluaasta toetamise kohta ja nii sai kaante vahele «Montessori beebi». Edasi juba «Montessori laps», kus puudutatakse ka teismeiga.
Simone tunnistab, et seda ei osanud ta kindlasti oodata, et tema raamatud nõnda paljudesse keeltesse tõlgitakse ja need täiesti oma elu elama hakkavad. Müüdud on neid ju üle 600 000 eksemplari üle maailma ja tõlgitud 30 keelde. «Minu igapäevatöö on ikkagi Amsterdamis peredega klassiruumis tegutseda. Nagu kui lapski läheb laia maailmasse, oled elevil, aga ta ei kuulu ju sinule. Raamatutega on mul sama tunne – see kõik teeb rõõmu, ent olen lihtsalt kaante vahele pannud Maria Montessori tarkused.»
/nginx/o/2019/11/21/12755611t1h59d0.jpg)
Aga kuidas?
Tõsi, Montessori meetod kõlab vanematele imelise viisina lapsi nende arengus toetada, ent Simone’i poole on pöördutud ka murega, et kuidas seda ikkagi päriselt elus rakendada.
Paljud kurdavad, et see on kulukas. «Mina ütlen, et Montessori meetodi kasutamiseks ei pea olema palju raha. See algas ju Rooma slummidest, kui dr Maria Montessori alustas selle praktiseerimist vaeste lastega! Ei pea ostma kalleid vidinaid, piisab oma lapse huvide järgimisest. Ei ole vaja osta täiskomplekti lastesuuruses mööblit, sest lapsed ju kasvavad kiiresti, vahel piisab sellestki, kui vanal laual jalad alt ära saagida ja laps saabki juba endale sobival kõrgusel laual tegutseda, et olla iseseisvam.»
Mõned vanemad aga ei leia töö kõrvalt aega, et põhimõtteid oma koduses elus rakendama hakata. Simone soovitab – alustage nädalavahetustel. Tehke koos süüa, laske lapsel otsustada, kuhu jalutada. Lastega peab nagunii aega veetma, nii et sama hästi võib seda teha Montessori viisil. Pealegi hakkavad lõpuks pingutused vilja kandma – näiteks kui laps õpib iseseisvalt riietuma ja endale lõunasööki valmistama, hoiad hiljem oluliselt aega kokku.
Mõnele tundub ka, et lapse järgimine tähendab, et mingeid piire ei seata. Tegelikult peab siin valitsema tasakaal, et ei oldaks liiga ranged ja samas poleks ka liialt vabadust, kui see on lapsele või ümbritsevale kahjulik. Aga piiregi saab paika panna austavalt-leebelt.
Eestis on suur huvi Montessori vastu
Simone on varasemalt käinud Eestis 2019. aastal, kui Montessori ühing korraldas esimese konverentsi. See oli naise jaoks ka üks esimesi suuremaid töötubasid väljaspool Amsterdami. «Mäletan, kuidas nägin neid tooliridasid ja mõtlesin, et pean korra hingama, et rahuneda! Kohal oli üle saja inimese,» meenutab ta. Oli ju Eesti esimene, kes tema raamatud tõlkis ja huvi Montessori vastu on kasvanud plahvatuslikult.
Konverentsil plaanib Simone rääkida sotsiaalsest ja emotsionaalsest arengust. Ta selgitab, et Montessori puhul ei pea olema spetsiaalset programmi, et õpetada lastele emotsionaalset intelligentsust, see on juba lähenemises loomulikult sees. Aga ta peatub sellel, kuidas toetada laste sotsiaalset arengut erinevates vanustes, toetada neid enimlevinud probleemides ja tegeleda emotsioonidega, aga ka selles, kuidas olla täiskasvanuna paremini ettevalmistunud, et lapsele olla paremaks teejuhiks.
Simone rõõmustab, et Eestis on vanematel Montessori vastu nõnda suur huvi. Siiski oleme alles teekonna alguses. Ent Simone’i sõnul on see suurepärane võimalus, et luua algusest peale midagi kvaliteetset.
Hollandi peredelt tasub meil ehk õppida seda, et halba ilma ei ole olemas! Ka lausvihmas hüpatakse ratta selga ja vändatakse, kus vaja. Tasub ka meil lapsi rohkem õue viia. Hollandlastel on aga meilt hea õppida piiride seadmist – seal lastakse lastel tihti restoranides ringi joosta, siin näeb sellist asja harvem.