:format(webp)/nginx/o/2025/04/04/16754092t1h3695.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi ja Ulrike Plathi koostatud raamatut «Mõisa fenomen Balti kultuuriloos».
Seda, et rahvas raamatust algab, on raamatuaasta käigus korratud kõvasti. Et mõte mõisast hakkas, nii kõval häälel ei kuulutata, igasuguste võõrmeelsete ülemuste alateadlik vaenamine on me mõtluskoodis ikka veel üsna sügavasti sees. Kuigi saaksime ju olla suuremeelsed ning sealjuures eestilikult ahned ning kuulutada omaks kõik, mis meie mail loodud ja leiutet. Ning sellegi, mis meie kohta siin ja seal ühes või teises kirjutet. Tegeled Eestis või Eestiga, oled osake meie kultuurist, meie loost, meie minevikust ning kui veab, siis ka tulevikust.
/nginx/o/2025/03/31/16747272t1hf190.jpg)
Et mõte mõisa kaudu maarahva meeltesse jõudis, on vähemasti osaliselt vägagi tõsi. Vähemasti tänapäevasemat sorti mõte. Ja hakkas meiegi mõte mõisameeste läbi muuilma levima. Tulemus on kokkuvõttes üllatavalt veenev saanud. Et suurema saksakeelse kultuuriruumi Balti tagapajulast läbi aastasadade nii mitmekeelseid teadlasi, kirjanikke, kunstnikke, keda kõike veel kuni muusikuteni ja sealt edasi olgu või sportlasteni välja – see on sedavõrd tillukese ilmanurga kohta ikka omaette fenomenaalne saavutus. Ja mõis kui fenomen mängis suurt rolli, et see kõik üldse nõnda minema sai hakata.
Mõisatest on kirjutatud ohtralt teoseid, küll arhitektuurse pilguga, küll selgelt ajaloolisi vaateid, mõisaraamatutest meil puudust ei tule. Siinne teos on ses mõttes eriti põnev, et koondab väga erinäolisi autoreid väga mitmesuguste vaatenurkadega mõisale kui nähtusele. Kui täna mõeldakse tihtigi mõisast kui mingist suurest vanast majast ehk majandus- ja kultuuriüksuse peahoonest, tänapäeva mõttes (suur)firma peakorterist, siis tegelikult on tagamail oluliselt enam peidus. Selle peidusse saame me siit kätte ja usun, et igale vähegi huvilisele leidub siin mõni valgustav vaatenurk, kust otsast ise edasi vaadata.
Igavat lugu nagu ei olnudki. Kõik tegijad on lisaks asjatundlikkusele ka kaasakiskuvad kirjutajad – taas tükk tõsist teadust, mida ometi ka asjaga mitte kokku puutuval inimesel hea lugeda on.