RAAMAT ⟩ Hitleri ebaterved huvid, mis jäid avalikkuse eest varjatuks

Nürnberg, 1933. Adolf Hitler poolehoidjatega. Foto: Andreas Wolochow/Shutterstock

Teise maailmasõjaga on seotud ohtralt vandenõuteooriaid. Nii ohtralt, et koguni teist maailmasõda ennastki on nimetatud vandenõuks. Valitsused kasutasid sõja võitmiseks kõiki saadaolevaid vahendeid: varjatud atentaadikatseid, pööraseid salamissioone, kinnimätsimisi. Luureagentuurid olid pettemanöövrites ülimalt osavad, nad levitasid laialdaselt valeinfot ja õhutasid kõikvõimalikke kuulujutte. Sõjaajaloolane Alexander Macdonald kaevub raamatus «Teise maailmasõja vandenõud» tõenditesse ja püüab välja selgitada, mis neis lugudes on tõde, mis fantaasia.​ Loe raamatust katkendit!

Hitler oli mõrtsukas. See ei üllata kedagi. Me kõik teame, et ta alustas sõda, mille käigus sai surma kuni 60 miljonit inimest, sealhulgas holokausti käigus tapetud kuus miljonit juuti. Ent 1931. aastal leidis aset üks mõrv, miks oleks selle kõik ära hoidnud, kui sellest oleks teada antud ja juurdlus läbi viidud.

Mõrvaohver oli Hitleri 23-aastane õetütar Geli Raubal. Hitler tutvus Geliga 1927. aastal, kui ta võttis tolle lesestunud ema, oma poolõe Angela majapidajana oma Baieri mägimajja tööle. Geli oli siis kõigest 19-aastane ja imetles ääretult oma «onu Alfi,» kes tollal oli 38. Et õetütar ema valvsa silma alt minema saada, kolis Hitler ta oma Müncheni korterisse ettekäändel, et Geli asub seal meditsiini õppima. Ent neiu ei huvitunud eriti meditsiinist ja poliitikat pidas ta igavaks. Aga seda, mis teda huvitas, Hitler tal teha ei lubanud. Tal ei olnud lubatud omavanuste noortega välja tantsima minna ja kui Hitler teda kord kaastudengi seltsis tänaval nägi, ähvardas ta neiu kaasas olnud piitsaga läbi nüpeldada. Lisaks hoiatas ta Gelit üksikasjalikult seksuaalse vahekorra ohtude eest.