/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/15/15888486t1hb8d7.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda kaht haaravat krimiromaani: Charlotte Linki «Petetut» ja Karin Smirnoffi «Ilvese küüniseid».
/nginx/o/2024/10/29/16451947t1h5392.jpg)
Kummaline kolb. Saksa kirjanik ja väidetavalt tõhus müüvikutar. Lugu aga on turvalisse Britanniasse toodud-viidud nõnda, et kui ei teaks, ei mõistaks kahtlustadagi. Mis siis. Aeg ja ruum on kirjanikule painutada antud, lahmerdatagu nagu torust tuleb. Ja tuleb. Üks paremaid viimaste aastate krimivikke tuleb. Seob end sõlme ja üritab lahti harutada, näitab lolle inimesi ja täitsa tavalist käitumust, veenab, et nii-naa võinukski värk ju juhtuda. Mitu lugu segastes puserikes, ometi rigarägale vaatamata heas mõttes lahenduv ja jätkusuutlik värk. Vana paadunud põnevikusõbrana lähenesin loole teatava skepsisega, ent väljusin rõõmsal meelel. Tihe, tugev ja tükati tume tekst, mis ei mõju punnitatuna. Raamat, mis naksab kinni ega lase lahti. Järelikult hea.
/nginx/o/2025/04/11/16770270t1hc84e.jpg)
Smirnoffi järjekordsest jätkukast ei tohiks soovitamise rubriigis üldse kirjutada. Kuigi hea tehnilise mine(vi)kuga krimivik ta kaheldamatult on ja Stieg Larssoni omaaegsele fenomenile jääb teadlikult alla. Üldse – soovitangi huvi pärast lugeda, kuidas võib raamatut teha lihtsalt selleks, et müüvat ühikut kokku monteerida. Võib esimese viiekümne lehekülje sisse kokku paisata kogu maailma lollused ja kütta edasi. Kui lugu hoiab end koos – ja hoiab – siis tohib ju tänaseks (loodetavasti) põrmu varisevad ideoloogiad kõik ja korraga esile tuua ning nende varal rahulikult raha teha. Ma ei viitsi lolli jutu peale ammu enam vihastada, aga head põnevikku naudin küll. Rootslased tulevad mürinal kõik, las neil olla siis see arusaamatu rumalpoolsus kangiga küljes. Stieg Larsson keerleb pööritsi hauas, aga ise ta algust tegi ja vahtigu nüüd tagajärgedega vastastikku.
Meelelahutust ja kuriurinat saab kummastki köitest küllaga. Ma muidu ei soovitaks, aga nois asjus on mõtlemapanevat värki küll. Kas või, et on see nüüd saane maailm, mida me tahtsime või läheks ja teeks ise tibakenegi teisiti. Ainet mõtisklusteks, iseloom põhjamaine ja kindel.