Rahva ette tuuakse eesti raamatuloo kõige haruldasemad reliikviad

Eduard Taska köitekojas 1935. aastal Eesti esimeseks raamatuaastaks valmistatud ümbriskarp Wanradt-Koelli katekismuse fragmentide jaoks. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Tänavu täitub 500 aastat eestikeelse raamatu ilmumisest. Selle puhul avatakse reedel, 25. aprillil Niguliste muuseumis näitus «Eesti raamat 500. Reliikviad», mis toob vaatajate ette eesti raamatuloo haruldasemad reliikviad ja annab ülevaate kirjakultuuri ning trükiste arengust 16.–19. sajandil.

Suure juubeli puhul on kõigil erakordne võimalus näha oma silmaga käsikirju ja trükiseid, mille pärand kumiseb eestlase kultuurimälus: Kullamaa vakuraamat (umbes 1524–1532), Wanradti ja Koelli katekismus (1535), Georg Mülleri jutlused (1600–1607), Reiner Brockmanni luuletus (1637) ja Wastne Testament (1686), kui mainida kõige varasemaid.

Vanim, 1525. aastal ilmunud eestikeelne trükis ei ole säilinud ja sellest on üksnes kirjalikud teated. Näitusel on aga väljas erakordselt haruldased fragmendid 1535. aastal ilmunud Wanradti ja Koelli katekismusest, mis on esimene osaliselt säilinud emakeelne trükis ja seega alus meie trükisõna teekonnale ning rikkalikule kirjanduspärandile.

Näitusel on palju haruldusi ja ainueksemplare, mida tavaliselt ei eksponeerita. Mõned neist, nagu Martin Lutheri kirjad (1531, 1532, 1533; Tallinna Linnaarhiivist), Käsu Hansu nutulaul (1708. aasta paiku, Rahvusarhiivist) või Kristjan Jaak Petersoni laulud (1818, Eesti Kirjandusmuuseumist), pannakse välja vaid lühemaks ajaks. Seetõttu muutub väljapaneku käigus ka temaatiline fookus, ehk suurema näituse sees on neli väiksemat, millest igaühele on pühendatud seminaripäev.

Näituse temaatilised rõhuasetused on «Kirjasõna algus» (25. aprill ‒ 25. mai), «Laul ja luule» (27. mai ‒ 3. august), «Hariduse valgus» (5. august ‒ 28. september) ning «Priius ja ärkamine» (30. september ‒ 26. oktoober).