Sinijärv soovitab raamatut: äge loostik inimestele, kes väljamõeldist ei pelga ega muinaslugu põlga

Jaagup Mahkra. Foto: Erakogu

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Jaagup Mahkra debüütraamatut «Must vend», kuhu on koondatud autori neli seni avaldamata lühiromaani.

Üle keskmise üleilmselt tuntud ja tootlik ulmekirjanik oleks sellest raamatust naksti neli romaani välja venitanud. (Eba)harilik eestlane peab oma ressursse, reserve, fonde ja limiite siiski kuidagi haldama ning tostap tuleb tunnustada, et Mahkra on pigistanud suhteliselt lühidatesse lugudesse potentsiaalselt pikad romaanid. No tõesti – mida sa kakled kaua, kui võib teha turdevorssi ning näidata, et siin on, siit saab, siit veel peseb.

Jaagup Mahkra, «Must vend». Foto: Raamat

Kujutan ette isaacasimovlikku Mahkrat: neli kirjutusmasinat laudadel, ühes pooleli nimilugu «Must vend», teises «Matilda», kolmandas «Hõimu toitja» ja neljandas «Hundid kütivad öösel». Ja siis, kui kõik need romaanihakatised on just umbes niikaugel, nagu nad meie ees on, saatmas neid tuhandetele kirjastajatele üle ilma. Vastuseks tõenäoliselt 99% vaikust ja paar head klõksu, millest üks läheb päriselt tööle. Kodumaine harjumus on pärast esimest äraütlemist turri tõmbuda ja muretseda, et maailm ei mõista. Noh, mõistmiseni murdmine on tera pikem tee. Mahkral täitsa tasuks see jalge alla võtta. Lähed vasemale või paremale või põrutad keskpidi piki kivi, oimetuks võtab ikka, ent kuniks elu, seniks lugu. Elame veel. Kirjutusmasinaid enam ei ole, faile võib arusaamatus aparaadis lahti olla kui mitu tahes, mõtet nad juurde ei anna. Kodumaises tunnustusmõminas on Mahkra oma mõtetega täitsa okei mees juba aastaid, aga miski kripeldab sõbralikult – ainest näikse enamakski. Tuld! Ja tõrva ja sulgi… Ja siis jälle tuld!

Jube äge loostik inimestele, kes väljamõeldist ei pelga ega muinaslugu põlga. Ja nii isenäolised jutud! Üks on veidralt feodaalne kosmoseseiklus, teine kerge pärimusõudusega sõlmitud tänateadusjas džunglilugu, kolmas viib aastamiljonite taha dinosauruste maile ning neljas on ju puhas krimivik ebamäärases maailmas täitsa uutmoodi libahuntidega. Kõike oleks nagu nähtud, kuid ei sel kujul, ei nii tahedalt tehtuna. Meelekõrv kuuleb siin kaugemate katuste sõitmist.

Marssal Mannerheimil oli viina kõrvale vorsmakk (vorschmack ehk paljust kahtlasest kokku segatud napsukõrvane). Jaagup Mahkra turdevorss (tour de force ehk suursaavutus) ei jää debüütraamatuna riiuleile igavlema. See riiul alles hakkab küdema, noid viinu alles põletatakse.