/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/30/16809391t1h9629.jpg)
29. aprillil kuulutati tänavuse 12 nominendi seast välja Eesti naiskirjanduse auhinna laureaat. Tiitli pälvis Carolina Pihelgas romaaniga «Lõikejoon».
«Ma tahaksin, et naised oleksid enesestmõistetavalt elu, suhete ja ühiskonna keskpunktis,» toonitas laureaat oma kõnes. «Et me ei oleks taandatud marginaalsetesse, toetavatesse rollidesse. Et me ei peaks olema meeldivad, kenad, sobituma meeste iha projektsioonidega.»
/nginx/o/2024/01/16/15833120t1h93ff.jpg)
Pihelgas rääkis ka oma teise romaani saamisloost. «Näiteks küsimusele, miks «Lõikejoone» peatükid on lühikesed, fragmentaarsed, on lihtne vastus, mis jääb väljapoole poeetilisi taotlusi: kirjutasin seda raamatut üksikemana täistöökoha ja esimese klassi lapse kõrvalt, kellel oli parajasti suvevaheaeg. Üks Wordi lehekülg oli selline maht, mida suutsin enam-vähem iga päev valmis saada, millele suutsin keskenduda. Ma ei saa emana panna ust kinni ja öelda: nüüd ma nokitsen, katsetan, ootan inspiratsiooni või vastupidi, süvenen tundide kaupa ja mind ei tohi segada. Seda privileegi mul pole.»
Laureaadi valis žürii välja ühehäälselt ja ta pälvis Eesti naiskirjanduse seltsilt 15 000 euro suuruse autasu. Žüriisse kuulusid Sirel Heinloo, Hanneleele Kaldmaa, Eva Nooni ja Tiina Põldmaa. Auhinna eesmärk on tunnustada Eesti naiskirjanike kõrgetasemelist loomingut ja toetada neid jätkuval loometeel.