Maaülikooli külalisprofessor avaldas mõtlemapaneva raamatu loomade heaolust

Eesti kanala 90ndatel aastatel. Foto: Peeter Langovits

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi külalisprofessori Clive Phillipsi uus raamat «Towards an Ethical Approach to Animals: A Life Learning about Animal Welfare» («Eetilise suhtumise suunas: elutöö loomade heaolu mõistmisel») on kõikehõlmav teos tänapäeva inimese ja looma suhetest, põimides teaduspõhist lähenemist autori isikliku eluteega. Raamat ilmus sel nädalal rahvusvahelises teaduskirjastuses Springer Nature.

Clive Phillips on üks maailma tunnustatumaid teadlasi loomade heaolu küsimustes. Ta on töötanud mitmes Suurbritannia ja Austraalia ülikoolis (Royal Agricultural College, Bangor University, Cambridge University, University of Queesnland) ja juba 2003. aastal sai temast Austraalia esimene loomade heaolu professor.

Eesti Maaülikooli söötmisteaduse professor Meelis Ots ütles, et Eestiga on Phillips seotud alates 1992. aastast ja tema panus loomade heaolu teadussuuna tugevdamisele maaülikoolis on olnud märkimisväärne. «Clive Phillips on üks nendest välisteadlastest, kes aitas 1990ndatel aastatel meie loomakasvatuse õpet kaasajastada. Eesti on astunud koos ülejäänud arenenud maailmaga sama sammu, kus loomade heaolu küsimused muutuvad järjest olulisemaks. Külalisprofessorina annab ta loenguid meie üliõpilastele ning osaleb ka maaülikooli juhitud loomade heaolu teadusprojektides. Oleme veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis välja töötamas ka uut, üheaastast magistriõppekava loomade heaolust,» sõnas Meelis Ots

Tegemist on ühtaegu mälestusteraamatu, teadusteksti ja filosoofilise käsitlusega, mis kutsub lugejat sügavale mõtisklusele. Raamatu esimeses osas jagab Phillips oma isiklikke kogemusi ja kirjeldab loomade heaolu uurimist läbi oma tööalase karjääri – alates varasest elust ja õppejõutööst Inglismaal kuni Austraaliasse jõudmiseni, kus ta asutas ühe maailma suurima loomade heaolu keskuse. Tema uurimistöö on viinud teda üle maailma. Uurides loomade heaolu rasketes tingimustes, on ta sattunud elusloomade veol ka mitmetesse seiklustesse.

Teose teises osas käsitleb autor põhjalikult eetilisi küsimusi: miks ja kuidas me loomi kasutame, millised omadused määravad meie moraalse kohustuse teiste liikide suhtes ning kas inimese erandlikkus teiste liikide ees on tegelikult põhjendatud. Phillips esitab kriitikat levinud arusaamadele, mis rõhutavad eetilistes kaalutlustes ainult valuläve ja meelelise kogemuse tähtsust, ning kutsub üles loomi austama ka siis, kui nad ei ole inimeste hinnangul kõrgelt intelligentsed. Autor tõstatab ka laiemad küsimused elu ja surma tähendusest, elu võimalikkusest teistel planeetidel ja inimkonna tulevikust.

Clive Phillips sõnas, et viimase viiekümne aasta jooksul on kadunud enam kui kaks kolmandikku looduse elusolenditest. «Enamasti on need asendunud farmides peetavate produktiivloomadega. Oleme ohtlikult lähedal sellele, et kaotame Maa tohutu loomade ökosüsteemi, mille arenguks kulus üle nelja miljardi aasta. Niipalju, kui me teame, on see ökosüsteem ainulaadne universumis,» kirjeldas Phillips oma raamatu arutluskäike. «Meie tänane suhe loomadega mõjutab mitte ainult loomade, vaid ka inimeste endi tulevikku. See raamat on üleskutse muutusteks nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil,» lisas Clive Phillips.

Raamat «Towards an Ethical Approach to Animals: A Life Learning about Animal Welfare» on Springer Nature’i teaduskirjastuse veebilehel saadaval nii trükise kui ka e-raamatuna.