/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/08/16829087t1hc8a6.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Stanley Tucci uut raamatut «Mida ma sõin ühe aasta jooksul (ja teisi mõtteid)».
Stanley Tucci on oma aastakümnetepikkusele näitlejakarjäärile toredat vahumütsi pähe tõmbamas toiduteemaliste raamatute ja telesarjadega. Saades sellega vaimustavalt hakkama. Toidundus on väheseid valdkondi, kus telepilt suudab sõnale toimivat tuge anda. Tucci tabab liikuva pildi olemust hästi ning kasutab seda maksimaalselt ära, oma raamatutes aga hoidub igasugusest pildimaterjalist.
/nginx/o/2025/05/08/16829015t1h63c3.jpg)
Oi, kuidas mulle meeldivad illustreerimata kokaraamatud. Autoril tekib kohustus vallata sõna hoopis kõrgemal tasemel ning ka lugeja saab meeldiva pingutuse osaliseks. Pealegi ei tule toda paha frustrat, et ah, mul ei tule niikuinii nii ilus välja kui pildil. Ei tohigi tulla, ega raamatutegijatel ka ei tulnud, toidupildistamine on sama tülp tehno nagu porno ülesvõtmine; toode, mis pildil hea välja näeb, on igasugu jamaga nii üles võõbatud, et tegelikkuses süüa ei sünni. Piltideta toiduraamat äratab usaldust.
Mitte et Tucci mingit retseptiraamatut teeks, ta teeb elusat eluraamatut, mis oma seljarootsu toidust leiab. Ühe aasta päevik on hoolsasti ära kulutet žanr, ent näe, leiad uue vaatevinkli ja ongi korras. Päevikud on üldjuhul ääretult tüütud. Suur osa raamatutest on tüütud, aga päevikud kohe eriti. Inimeste elud kipuvad igavad olema, seega ka päevikud, kui neid just põnevamaks ei valetata. Ja siis nad kaovad sinna ilukirjanduse hämaratele rajamaadele, ei kila ega kola.
Tuccil on pajatada küll, ja tegelikult on ka retsepte, on viiteid ja vihjeid, kuid nendeni tuleb end välja lugeda. Veidi ja värvikalt mööda laia ilma ekslev, ometi Londoni-kodu ja itaalia köögi keskne raamat on jube isuäratav ja nakatab neela(ta)ma juba sissejuhatusest saadik. Ajuti näljaheiteline, kõrval kohe üdini hingeminev – eks tegija aastasse mahub igasugusi päevi. Oskus hästi kirjutada tuleb asjatundlikkusele ja kirevale elule teadagi kasuks. Tagasipõike korras – täitsa tahaks Mihkel Muti toidufilosoofilist eluraamatut kogeda.