Saada vihje

Susanna Veevo meenutab: minu armastatud Hatayst jäi järgi vaid mälestus, rusud, surnukehad

Hatay.
Hatay. Foto: Pilt raamatust

Loe katkendit Susanna Veevo äsja ilmunud raamatust «Minu Türgi»​. «Türgi õpetas mulle, kui palju on elus ilusat. Ja kui palju rasket. Mulle tundus, et mina kuulun talle täielikult, aga Türgi ei kuulunud mulle hetkekski,» tunnistab autor. «Olin alati võõras, alati liiga eurooplane, liiga… vale.»

Mu elus on olnud vähe neid päevi, kus kõik justkui seisma jääb. Mõni meenub: kui Ukrainas täiemahuline sissetung algas, kui Iraan Teheranist väljuva ukrainlaste reisilennuki alla tulistas ja kõik reisijad hukkusid (seesama lend, millega mina Iraani vahet käisin), kui Beiruti sadamas tuumaseenele sarnanev plahvatus toimus. Ja muidugi see päev, kui Ida-Türgit ajaloo rängim maavärin tabas …

***

Kommentaarid
Tagasi üles