/nginx/o/2021/09/08/14054353t1h58e1.jpg)
Tutvumiskuulutusi on maailmas avaldatud üle kolmesaja ning Eestiski üle saja aasta. Need on sageli veidrad, naljakad, peegeldavad lootust ja lootusetust ning ka soovi midagi oma eluga ette võtta. Ja kuulutused näitavad, kuidas muutuvad ajad. Katrin Kaarepi koostatud raamatus «Seiklejatel mitte tülitada» on kuulutusi tsaariajast, sõdadevahelisest Eestist, nõukogude ajast ning viimastest aastakümnetest.
Pärast trükitööstuse ja kirjaoskuse arengut hakkasid 17. sajandil Euroopas ilmuma paberil ajalehed ning 1650 Leipzigis esimene päevaleht. Varsti hakkasid peale päevauudiste ilmuma ka muud rubriigid ning pärast igavamaid ostu-müügikuulutusi hakkasid ilmuma esimesed tutvumiskuulutused. Nende puhul on vaieldav, milliste puhul on tegemist naljaga ning millised on avaldatud «tõsiste kavatsustega». Paljudes allikates peetakse esimeseks teadaolevaks ajalehes ilmunud tutvumiskuulutuseks 19. juulil 1695 Inglismaal ilmunud kuulutust: «30-aastane kõrge positsiooniga džentelmen soovib abielluda naisega, kellel on umbes 3000 naela kaasavara.»
/nginx/o/2025/05/14/16842717t1h5c85.jpg)
Üllatavalt ruttu tekkis tutvumiskuulutustes oma argoo. Näiteks lause «hea välimusega» tähendab tegelikult «olen ülbe», «nooruslik» tähendab pensionäri, «40ndates» tähendab 49-aastast, «lahke» tähendab «igav», «põnev isiksus» tähendab «hullu» jne.
«Seiklejatel mitte tülitada» kirjeldab tutvumiskuulutuste algust maailmas ning seejärel moe saabumist Eestisse, kus ajalehed hakkasid teatud ninakirtsutuste kiuste neid üksteise võidu avaldama 20. sajandi alguses. Raamat on jagatud viieks osaks: juttu on algusaegadest maailmas, seejärel juba esimestest eestikeelsetest kuulutustest, nõukogudeaegsetest kuulutustest, taasiseseisvumisega kaasnenud plahvatusest ning tutvumiskuulutuste kolimisest internetti. Peale valitud kuulutuste on kirjeldatud segadusi ja protsessi, mis omal ajal kuulutuste avaldamisega kaasnes. Näiteks saadeti esimene tutvumiskuulutuse avaldanud naine vaimuhaiglasse!