/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/07/19/16231539t1h334c.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab Mari-Liis Iloveri uut algajate kokaraamatut «Kuidas keeta muna».
Tükk aega ei ole näppu sattunud kokaraamatut, mida tahaks mõnusasti mõnevõrra mõõdutundetult kiita. Tänapäeval ei ole ju kokaraamaturiiulisse väga sageli asja – kui midagi konkreetset tarvis teada, leiab ilmavõrgust käbedamalt. Aga seda raamatut on päriselt ka vaja, on vaja ka mulle, sihtrühmast kõnelemata.
/nginx/o/2025/05/16/16847449t1h2fef.jpg)
Esiteks on ta mõeldud inimestele, kes alles alustavad oma teekonda köögis. Ja võivad veebis sattuda kurat teab mille otsa, otsustada nässuläinud roa juures, et ju siis kokkamine pole päris mulle. On küll. Köök on kõigile lahti. Ja siit saab ausad konkreetsed juhised, mida järgides ei pea lolliks minema ega end ribadeks maksma. Ma sain esimest korda elus muna keedetud nõnda, nagu tahtsin. Muidu keetsin ja vaatasin, kas ja mis tuleb ja mida sellega siis peale hakata. Siin õpetus toimib.
Teiseks oli juba kirjas tegelikult – ka kogenumatel kodukokkadel leidub siit paljugi kõrva taha panna. Maailm on loomulikke sööginõkse täis ning ses raamatus on paljud neist kokku saanud. Täna olid munad ära söödud, võtsin ühe järgmise roa ning taas tuli välja suurepäraline. Ma arvan, et «Kuidas keeta muna» siirdub otsejoones kodumaiste kokaraamatute klassikariiulile. Ja noid kodumaiseid (muumaistest kõnelemata) olen lugenud pluss tarvitanud oi kui palju, tean, millest räägin. Ei räägi minuga siin sugugi iga retsept, ent ega peagi, peaasi, et munast kanani on kõik olemas, pole tähtis, kumb enne oli. Või oli see hoopis porgand. Elementaarne, kulla Watson!
Puljongiteost ja kanast on siin juttu küll, ent pakun, et raamat vajaks jätku ja miks mitte nime all «Kuidas keeta kana. Elluastunu kokaraamat». Sest kana keetmise teemal jätkuks juttu pikemaks! Pluss kõik muu uus. Kui siinne kenasti käppa saadud on. Toetuda lihtsale heale!