Raamat, mis vajab aega: Kristiina Ehini võiduteos ja Vilde kirjanduspreemia sügavam tähendus

Vinni vallavanem Erki Savisaar, kirjanik ja preemia laureaat Kristiina Ehin ning Vinni valla raamatukogude koordinaator Tea Järvis Foto: Erki Tammleht

Kui Vinni valla raamatukogude juht Tea Järvis räägib Eduard Vilde kirjanduspreemiast, ei kõnele ta pelgalt auhinnast, vaid elavast pärandist, mis ühendab kirjandust, kogukonda ja ajalugu. Alates 1965. aastast välja antud Vilde nimeline preemia on saanud tähendusrikkaks sündmuseks, mis elustab Eesti kirjandust igal aastal.

Pärast kirjanduspreemia selleaastast üleandmist, mille laureaadiks sai Kristiina Ehin raamatuga «Südametammide taga», vestlesime Vinni valla raamatukogude juhi Tea Järvisega kirjanduse lugemise tulevikust, auhinna jagamise meeldejäävamatest hetkedest ja Vilde enda loomingust. Tema eestvedamisel on kirjandusauhind muutunud millekski palju enamat kui lihtsalt auhind. See on tähenduslik traditsioon, kogukonda siduv sündmus ja kirjanduse elushoidmise viis.

Eduard Vilde kirjanduspreemia anti esmakordselt välja 1965. aastal, tähistamaks kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Sellest sai iga-aastane traditsioon, mis algselt kandis kolhoosi kirjanduspreemia nime. Pärast kolhoosisüsteemi lagunemist võttis auhinna korraldamise au ja vastutuse üle Vinni vald, mis on preemia koduks jäänud tänaseni.

Igal aastal, nüüdseks juba 60. korda järjest, valitakse tunnustuse vääriliseks möödunud aastal ilmunud eesti kirjandusteos, mis oma sisult ja vaimult peegeldab kõige enam Vilde loomingule omast teravmeelsust.