Epp Petrone: eks see ole tõesti elureegel, et äpud meestüübid tõmbuvad just tugevate naiste poole

Urmas Vadi Foto: Konstantin Sednev

Esimesena meenub mäger, kui Urmas Vadi «Neverlandile» mõtlen. Kõnelev mäger, kes ühte peategelast militaarõppusel urust piilus. See oli üks raamatu kõige sürrimaid kohti ja jääb mulle ilmselt elu lõpuni meelde.

Teisena meenub naisele mõeldud taksoteenus ainult naisjuhtidega. «Naistelt naistele». See võiks päriselt ju ka toimida.

Siis tuleb vembateema, seda on raamatus palju. Ripakil tillid vanade T-särkide alt paistmas. Või üks vanamemm, kes on vembateemast nii sõltuvuses, et lõpuks ei saagi aru, kust algab tema ajalooline jutustus ja kus on lihtsalt luul.