:format(webp)/nginx/o/2025/05/30/16878168t1hae25.jpg)
«Igaüks meist on eraldi romaan, oma rütmis tuksuv süda ja südametunnistus,» parafraseerib kirjanik ja esseist Imbi Paju oma raamatus «Kirjanduskliinik» luuletaja Jevgeni Jevtušenkot. See on Paju kutse näha inimest tema eheduses, teekonnal enese mõistmise ja mõtestamiseni, mida «Kirjanduskliinik» lisaks vaimsele toele lugejale pakubki.
Paju usub, et kirjandus, kultuur ja meie isiklikud jutustused ei ole midagi kõrvalist või kauget – need on elu osa, mis loovad, muudavad ja tervendavad. «Hea, läbitunnetatud kirjandus kasvatab empaatiavõimet, mis ulatub oma perest, külast, linnast ja rahvast kaugemale. See ühendab inimese teise inimese, lindude, loomade ja puudega. Just sellisest sügavalt tunnetatud empaatiast sõltuv on Paju sõnul ka käimasoleva ökoloogilise katastroofi ärahoidmine. «Kas me oleme võimelised liigina kasvama oma empaatiavõime tasemele?» küsib Paju lugejalt.