:format(webp)/nginx/o/2025/06/10/16911904t1hd3b0.jpg)
See teos on tekitanud lugejate hulgas tohutult meediakära ning saanud üheks väga populaarseks raamatuvalikuks noorte hulgas üle kogu maailma. Loomulikult räägin ma ei millestki muust kui Lynn Painteri teosest «Better than the movies». Ilmunud veidi üle aasta tagasi, 28. märtsil 2024, on see raamat juba kogunud palju tunnustust ja kiidusõnu. Ma pean ütlema, et hakkasin raamatut lugema suurte ootustega ning see ei valmistanud mulle põrmugi pettumust.
Raamatus polnud küll pilte, kuid esikaas võtab kogu raamatu oluliste ja armsate detailidega kokku. Mulle avaldab muljet see, kuidas raamatu esikaas on nii lihtne, aga samas efektiivne. See lilla ja kollase värvikombinatsioon on minu arvates väga ilus ning sobib raamatu esteetikaga suurepäraselt.
Raamatul «Better than the movies» on mitmeid eripärasid, mis tegid selle veelgi ägedamaks. Nimelt oli raamatu lõppu ühele lehele paigutatud laulude list, mille autor oli kujundanud. Selle eesmärgiks on anda lugejale veel üks viis, kuidas raamatusse sisse elada. List tundus olevat väga hästi läbimõeldud ning sobitus raamatu sisuga vapustavalt. Lisaks sellele oli raamatus igale peatükile eelnev lühike tsitaat, mis pärines alati erinevatest filmidest ning seetõttu oli omane peategelasele kui filmiarmastajale.
Teose tegevust saame jälgida peategelase Lizi vaatevinklist. Nagu juba põgusalt mainitud, on Liz suur filmiarmastaja ning tänu sellele on tal ka hea kujutlusvõime. Liz ehk Elizabet Buxbaum on perfektsionist. Ta planeerib kõike ette ja soovib, et asjad läheksid alati plaanipäraselt. Kes seda ei sooviks? Mina leidsin, et Liz on tegelikult üpriski sihikindel, kuid veidi ka kärsitu. Liz on minu arvates reaalse mõtteviisiga karakter, kes kardab muutusi, nii nagu paljud inimesed. Liz on ka emotsionaalne ja mulle väga meeldib see, kuidas tema emotsioone on siin raamatus välja toodud. Olgu need siis asjaoludele kohased või hoopiski arusaamatud ja närvidele käivad.
/nginx/o/2025/06/10/16911906t1h1228.jpg)
Lizi tüütu ja ärritav naaber Wes on hea näide sellest, kuidas karmi kooriku all saab peituda soe ja pehme süda. Ta on humoorikas ning jätab mulje, nagu arvaks endast tohutult palju, kuid mida rohkem raamat edasi kulges, seda rohkem hakkas ta mulle oma hoolivuse ja kannatlikkusega hinge pugema. Ma jumaldan Wesi tegelasena, sest ta on peategelase Lizi jaoks hea, isegi kui nad kumbki seda alguses märgata ei pruugi. Wes näeb Lizi sellisena, nagu ta on, ja aktsepteerib teda. Ma arvan, et see on täpselt see, mida Liz vajab.
Raamatu tegevus tiirleb selle ümber, kuidas peategelane ajab taga midagi, mis on tema sihiks kogu aeg olnud, teadmata, et see polegi ilmselt see, mida ta tõeliselt vajab. Nimelt naaseb linna, kus elavad Wes ja Liz, nende lapsepõlvesõber ja Lizi lapsepõlve suur armastus Michael. Liz tahab, et Michael ei näeks teda enam selle sama veidra väikese lapsena, kes ta kunagi oli. Neiu soovib, et ta paistaks Michaelile silma, ja et nad saaksid oma õnneliku jätku, mida Liz kogu elu oodanud on. Selle saavutamiseks teevad Liz ja tema naaber Wes kokkuleppe, kuidas see ellu viia. Miks Wes seda tema n-ö vaenlasena tegema nõustub, peab lugeja ise välja uurima. Niisiis hakkavad Wes ja Liz sepitsema plaani, kuidas see täide viia, kuid selle käigus saavad nad mõlemad ootamatult aru, et neile meeldib koos aega veeta. Kas see on põhjuseks, miks Liz oma sihist tahtmatult kõrvale kalduma kipub? Nende teekond läbib mitmeid raskeid hetki ja palju emotsioone.
Mulle meeldis, kuidas «Better than the movies» oli lootusrikas ja seikluslik lugemine. Raamat oli nii naljaks ja mänguline kui ka emotsionaalne ja tõsiseid teemasid käsitlev. Teoses oli tugev tegelastevaheline side ning armas suhte loomine. Üheks tõeliseks plusspunktiks oli minu jaoks see, et peategelasega oli võimalik samastuda ning tunda end mõistetavana. Ainuke asi, mis mulle võib-olla eriti meeltmööda ei olnud, oli see, et loo lõpp oli üpris etteaimatav. Raamatus oli ka vähe kõrvaltegelaste arvamusi ja tundeid välja toodud, sest fookus oli alati Wesi ja Lizi peal. Mõnele inimesele on see meeldivam, mõned tunnevad sellisel korral millestki puudust, kuid see kõik oleneb tõesti inimesest.
Isiklikult soovitaksin seda raamatut kindlasti peamiselt noorele, kes soovib armsat ja toredat, lootusrikkust täis lugemist. Kui see raamat on sinu öökapil juba olemas või oled soetamisest varem mõelnud, siis nüüd on sinu hetk see kätte võtta, sest sa ei kahetse seda! Olgu see tsitaat veel üheks lugemise motivaatoriks ja näiteks, kuidas raamat tõesti on täis reaalsust. «No matter how much planning you did, and no matter how safe you played it, some intangible was always going to rear its head and shake things up.» – Liz Buxbaum.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt väljakuulutatud arvustusvõistluse Kapsas Apollo eripreemia pälvinud Kaisaliisa Talviste (Miina Härma gümnaasium, 6.a klass).