/nginx/o/2016/09/03/5792513t1h3144.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/11/16913449t1hbc40.jpg)
Anne B. Ragde «Ma teen su nii õnnelikuks» (kas pole tore pealkiri!) on miniatuuride kogumik, kus tegelased muutuvad peategelastest kõrvaltegelasteks.
Korrusmaja ühe koridori kaheksast korterist tekib kokku romaan, mille peategelane on ajastu ja olme. Aasta siis oli '65.
/nginx/o/2025/06/11/16913444t1h0529.jpg)
Hästi palju on kirjeldatud detaile, kuidas tehti süüa, pesti pesu ja küüriti põrandaid, kasutati äsja leiutatud moodsaid kodumasinaid, kuulati biitleid ja Vietnami sõja uudiseid. Koliti maalt linna... käidi vetsus ja kuulati, kuidas ülakorrusel keegi on vannis. Lõimed viivad ühe loo juurest teise juurde, näiteks kõiki häirib titevanker koridoris vale koha peal ja lõpuks jõuame oma lugudega titevankri omanikuni ja tema depressioonini.
Oleks minu olemine, mina oleks pannud raamatule algusesse korruste kaupa tegelased ja näiteks ka nende vanused ja igaühe kohta lühikese iseloomustava fraasi. Vahepeal oli keeruline jälgida, kes on kellesse salaja armunud jms. Mõned tegelaskujud joonistusid paremini välja, mõnes korteris jäid sisse ka küsimärgid, et miks just nii. Kuigi küsimärgid ei ole halvad, jäigi omale ka mõtlemiseks ruumi.
Huviga ootasin lõppu, et kuidas autor kavatseb selle kõik kinni naelutada. Ja tõepoolest, oligi olemas ka puänt, mis vähemalt ühe tegelaskuju segasele käitumisele arusaadava motiivi andis.