Roland Tokko: oleme kõik sündinud hea suhtlejana

Roland Tokko.

FOTO: Erakogu

Paljudel eestlastel on vajaka eneseväljendusest teiste inimeste ees. Tihti kardame öelda seda, mida mõtleme ja olla just need, kes me oleme. «Hea uudis on see, et tegelikult oleme kõik sündinud hea suhtlejana. Eneseväljendamisoskus ja -julgus on igas inimeses olemas – need tuleb lihtsalt uuesti välja lasta,» ütleb Roland Tokko enda raamatus «12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma».

Üks peamisi põhjuseid, miks me ei julge ennast väljendada, on see, et me kardame öelda midagi valesti ja teised ei kiida meie öeldut heaks. Inimeste iseloom ja käitumismaneerid on erinevad: usun, et sul on terve hulk kogemusi, kus sa oled saanud mõne inimese käest kiita oma ideede, tegude või mõtete eest, teine on need aga maatasa teinud. Negatiivne tagasiside viib tihti selleni, et sa ei taha enam oma mõtteid ja tundeid väljendada, sest sa ei tea, milline reaktsioon järgneb. Lihtsam on oma mõtteid üldse mitte välja öelda. Sellist ideed, millega kõik maailma inimesed nõus oleksid, pole lihtsalt olemas. Lepi sellega ja mõista ka seda, et inimestel ei ole isiklikult sinu vastu midagi.

Esimene samm selleks, et ennast enesekindlamalt väljendada, on mõista teisi inimesi ja saada aru, kui erinevad me tegelikult oleme.

Roland Tokko läheneb sellele oma raamatus, kasutades DISC-i mudelit:

Domineerivale inimesele ei meeldi paigalseis, ta on tulemustele orienteeritud ning valmis selle nimel teiste tunnetest üle sõitma. Ta tunneb suurt vajadust kõike kontrollida ja kontrolli kaotamine on tema üks suuremaid hirme. Domineeriva tüübi jaoks on olulised kiirus, konkreetsus ja asjalikkus.

Kui seda tüüpi inimesega kohtud, siis tuleb kohe asja kallale asuda, tal pole aega small talk’i jaoks, vaid ta tahab kohe aru saada, miks sa temaga räägid ja mis tulemuseni teil on vaja koos jõuda.

Mulle tuleb kohe meelde üks kokkusaamine, kus mõistsin, et tegemist on D-inimtüübiga, ja tavapärase tunnise kohtumise asemel olid meil 30 minutiga kokkulepped sõlmitud ja edasine plaan paigas.

Sotsiaalse inimese tunned üldjuhul seltskonnas kohe ära. Ta on tihti tähelepanu keskpunktis, sest ta naudib tähelepanu väga. Tal on pidevalt ideid, mida teha ja kuidas enda ja teiste inimeste elu lõbusaks muuta. Ta on n-ö inimeste inimene ja kõige rohkem kardab ta jääda üksi. Ta ei talu absoluutselt rutiini.

Seda tüüpi inimestega kohtumisel tuleb rohkem keskenduda emotsioonidele ja small talk’ile, muidu võib sinu asjalik jutt ta eemale peletada.

Ma rääkisin näiteks kord sellise inimesega kaks tundi järjest maailma asjadest ja alles siis saime kokku leppida mõned asjad, mille pärast me algselt kokku saime.

Stabiilse inimese puhul on kõige tähtsamad võtmesõnad koostöö ja kindlustunne. Ta tahab kõigiga hästi läbi saada ja püüab igal võimalusel konflikte vältida. Talle meeldib inimestele kasulik olla ja teha asju koos. Tal võtab aega, et uute asjadega kohaneda ja nendega kaasa minna, aga kui ta seda teeb või kellegi omaks võtab, siis on ta väga pühendunud.

Seda tüüpi inimesega kohtudes on hästi oluline luua kontakt, et ta ennast hästi tunneks. Kui sul on soov, et ta midagi uut teeks, siis pea meeles, et sa pead lähenema samm-sammult ja tõenäoliselt esimese rääkimise peale ta kohe kaasa ei tule.

Analüütilise inimese jaoks on kõige olulisemad korrektsus ja et asjad oleksid loogilised. Enne kui ta midagi tegema hakkab, on tal paberil või Excelis vaja läbi käia kõik võimalikud variandid. Sellise inimtüübiga suheldes tuleb alati ära rääkida nii palju detaile, kui sa vähegi tead. Samuti peavad need olema loogilises järjekorras. Tal on alati loogika enne tundeid ja emotsioone. Kui suudad teha nii, et selline inimene sind kallistab, oled millegi väga suurega hakkama saanud.

Teadmine, kuidas üks või teine inimtüüp mõtleb ja käitub, annab väga selge arusaama, kuidas ennast ühel või teisel puhul väljendada.

Üks paremaid viise oma eneseväljendusoskust arendada on õppida ja harjutada avalikku esinemist.

Hea uudis on see, et kui õpid selgeks mõned avaliku esinemise nipid, siis su hirm kaob ja sa suudad vabalt oma mõtteid väljendada. Halb uudis on aga see, et avaliku esinemise ja eneseväljendamise hirm ja oskuste puudumine võib sulle kätte maksta mõnes tähtsas olukorras, näiteks karjääriredelil liikudes, ettevõtte kasvatamisel või isegi sõprade ja pereliikmetega suhtlemisel. Avalik esinemine on oskus, mida tuleks juba lapsest peale arendada, ent kahjuks koolis seda ei tehta – õppekavas pole selle jaoks ruumi.

Roland Tokko «12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma».

FOTO: Raamat

Avaliku esinemise tööriistad

Kõige raskem ja kriitilisem osa on lavale astumine. Oluline on paika panna, mida sa kohe alguses teed või ütled, sest pärast esimese kontakti saavutamist on sul juba palju lihtsam olla. Siin on mõned nõuanded, mis aitavad, need pärinevad Robert Kiyosakilt ja Blair Singerilt.

1. Skaneeri ruum

Kui oled inimeste ette jõudnud, vaata aeglaselt ühele ja teisele poole, näiteks vasakult paremale. Lihtsalt vaata publikut, ilma et sa midagi ütleks. Kui sa ei taha või ei julge kuulajatele silma vaadata, siis vaata nende otsaesist. Nii jääb neile ikkagi tunne, et märkad neid ja väärtustad. Inimeste vaatamine annab sulle ruumitunnetuse ning kuulajad näevad, et oled keskendunud ja nende jaoks olemas.

2. Esita kaks kaasavat küsimust

Eesmärk on kaasata kõik osalejad. Kuidas seda teha? Küsi kaks küsimust, millele saab vastata jah või ei ja tõsta mõlemal korral ise käsi eeskujuks üles.

3. Tunnusta ja täna osalejaid

Sa võid öelda näiteks, et sul on väga hea meel, et nad on sind kuulama tulnud. Täna neid, sest neil on kindlasti väga palju muid tegemisi. Inimeste tänamine tekitab neis hea tunde ja sa võid seda veelgi suurendada, paludes neil endile ühe suure aplausi teha. Inimesed janunevad tunnustuse järele. Paku neile seda, aga olgu see siiras.

4. Ütle osalejatele, mis kasu nad esitlusest saavad

Kui sa räägid näiteks avalikust esinemisest, siis võid öelda, et annad neile viis praktilist sammu, mis on vaja enesekindlaks esinemiseks teha. Tekita kuulajates huvi ja kindlus, et nad saavad sinult midagi kasulikku teada ning et nende aeg ja raha on asja ette läinud.

5. Selgita, et oled õige inimene ühest või teisest asjast rääkima

Tekita kuulajates kindlustunne, et sa oled ekspert sel alal.

Esinemishirm ja -elevus on sama emotsioon

Ühel juhul sa kardad, et kõik läheb halvasti, ja teisel juhul tunned, et kõik läheb hästi. Esinemishirmu lood sa paljuski ise, kedrates ikka ja jälle peas kurba filmilõiku sellest, kuidas kõik ebaõnnestub. Elevuse puhul on ootus positiivne ja sa tead, et sul läheb hästi.

Enne esinemist tasub visualiseerida, kuidas see õnnestub. Kujuta enda ees saali, kus rahvas plaksutab ja naeratab sulle.

Avaliku esinemise kohta leiad siit mõned väärt ingliskeelsed videod. Saad sealt teada, kuidas publikuga kontakti luua, teisi mõjutada ja kuidas kokku panna kaasahaaravat esitlust.

Tokko nõuanded! Kuidas tunda ennast avalikult esinedes kui kala vees?

  • Loe ja õpi ning, mis peamine, harjuta avalikku esinemist sõprade ees.
  • Ükskõik millise esinemise puhul toimib alati lavaefekt.
  • Lavale astudes vaata rahulikult publikusse ja esita kaks kaasavat küsimust.
  • Selgita, miks sa oled õige inimene ühest või teisest asjast rääkima ja mis kasu inimesed sind kuulates saavad.
  • Kui unustad ära, mida sa ütlema pidid, siis pane inimesed omavahel arutlema.
  • Kui sa ei tea vastust küsimusele, luba see järele uurida või küsi vastust publikust.
  • Ole sina ise.
  • Seosta oma sõnumiga lugusid.
Tagasi üles