Neli märki, et su firmas võib olla ussitaja

Ketlin Kasak. Foto: Riina Vaikmaa

Raamatu «Kuidas värvata ja hoida paremaid inimesi?» autor ja värbamisspetsialistide mentor Ketlin Kasak teab tänu kogemustele täpselt, milliste protsesside ja tegevustega peaksid juhid arvestama kõiges, mis puudutab ettevõtte kõige kallimat vara – töötajaid.

Nii nagu üks tõrvatilk võib rikkuda terve purgi mett, võib ka üks vale inimene tekitada firmas rohkem kurja ja kaost kui juht ettegi oskab kujutada. Millised on need märgid, mis võivad viidata ussitaja ehk «tõrvatilga» olemasolule meeskonnas?

Suur tööjõu voolavus

Mõningane inimeste liikumine ja töökohtade vahetamine on normaalne, aga kui see muutub liiga suureks, peab nii tegev- kui personalijuht hakkama asja lähemalt uurima. Miks inimesed lahkuvad? Tark juht teeb töökohta vahetava inimesega alati põhjaliku vestluse, et aru saada lahkumise põhjustest ja uurida soovituste kohta, mida firma sees võiks ja saaks muuta. Ka lahkuv inimene on väärtuslik ressurss.

Inimesed võivad lahkuda, sest keegi – ussitaja – muudab nende töökeskkonna ja -tingimused liiga väljakutsuvaks. Ussitaja palgal hoidmine võib minna maksma mitme võtmeinimese lahkumise teistelt positsioonidelt, mistõttu peab juht kiirelt tegutsema.

Ühe inimese liigne mainimine

Töötajad on sageli delikaatsed ega soovi ussitaja osas ausalt sõna võtta. Tihti on inimesed ka hirmul, et ussitaja võib «kaebamise» tagajärjena nende elu veelgi raskemaks teha. Arukas juht paneb tähele väikseid vihjeid ja oskab lugeda ridade vahelt, kui kolleegid püüavad talle midagi kellegi osas rääkida. Sageli piisab suuremast tähelepanelikkusest ja inimeste kuulamisest, et hakata aru saama, kes võib olla tegelik probleemide tekitaja.

Vastumeelsus ühisürituste osas

Kui kõik on mõnusalt vaba ja meeskond naudib omavahel suhtlemist, on ühisüritused alati oodatud ja soodustatud tegevused. Vastumeelsus nende osas võib aga viidata probleemile – kas ei meeldi väljapakutud tegevus, ei soovita suhelda terve meeskonnaga või on tiimis inimene, keda üritatakse vältida. Taas on tegu olukorraga, mis ei pruugi mustvalgena välja paista ning mille «läbi hammustamiseks» peab juhil olema kogemust, taiplikkust ja empaatiavõimet.

Palju segadust ähmase kommunikatsiooniga

Informatsiooni ebaselgus, arusaamatused ja teineteisest pidevalt möödarääkimine vähendavad efektiivsust, tekitavad asjatut ajakulu ning loovad õhustiku, kus keegi ei soovi olla. Sageli tekitavad ussitajad intriige, räägivad teisi taga, jagavad valeinformatsiooni või moonutatud teavet. Sedasi tekitavad nad õhustiku, mis on täis pinget, pahameelt ja isegi tülisid, aga valeinformatsioon võib ettevõttele põhjustada ka reaalset kahju.

Kui asjad ei voola ja inimeste nägudel pole elurõõmu, peab juht hakkama organisatsioonikultuurile tõsisemalt otsa vaatama. Õnnelik töötaja on vundamendiks ka õnnelikule kliendile, see omakorda on tugevalt seotud ettevõtte elujõulisusega. Inimestega suhtlemise oskus ja psühholoogia tundmine viivad juurpõhjuseni ehk ussitaja avastamiseni, millele peaksid järgnema konkreetsed ja kiired tegevused, et sisekliimat parandada.