/nginx/o/2021/02/25/13651539t1h9a6e.jpg)
22.–26. veebruarini toimuva tasuta veebiseminaride sarja «5 sammu värbamiseduni» moderaator, värbavate juhtide mentor Ketlin Kasak tunnistab, et tema jaoks oli mõiste coaching mitmeid aastaid sisutühi ja arusaamatu. Nüüdseks on ta selle valdkonna enda jaoks avastanud ning tema usk coaching’usse on tagasi tulnud.
«Oleksin pidanud juba ammu end sellel teemal põhjalikumalt harima. Täna mõistan, et nii juhtimises, kui ka värbamismaailma jaoks on coach’iv juhtimisstiil oluline ning sellega peaksid tutvuma nii juhid kui personalitöötajad,» ütleb Kasak. Ta näeb oma klientide näitel, et tegelikult ei oska värbavad juhid tihtilugu sõnastada, keda ja milliste omadustega inimesi endale tööle tahetakse, kuhu ettevõttega pürgitakse ning milline on juhi enda missioon. «Mõistan, et juhtidel ongi üldiselt suur koormus, väga kiire ja kahjuks pole neil aega mõelda sellele, mida nad tegelikult tahavad. Siinkohal tulebki appi coaching.»
Teekond coaching’uni
Laine Randjärv käis seminarisarjal külas ja rääkis vestlusel coaching’ust kui värbava juhi abimehest, mis on ettevõttele edu võtmeks. Toetudes oma pikaaegsele kogemusele väga erineva taustaga meeskondades – alates kultuuriasutusest kuni erinevate poliitiliste ametikohtadeni – tunnistab Laine, et on saanud kogeda nii peadpööritavaid eduelamusi kui valusaid tagasilööke, otsinud võimatuna näivaid lahendusi ja püüdnud hoida tasakaalu keerulistel läbirääkimistel. Oma nahal kogetud elu õppetunnid on andnud talle hindamatu pagasi olemaks usaldusväärne ja toetav koolituspartner väga erinevate elualade inimestele – kõigile, kes soovivad avastada ja arendada isiklikke kasvuvõimalusi.
Randjärve esimene haridus on tegelikult koorijuht ja muusikaõpetaja. Ta ütleb, et koolituse teema on olnud talle pikka aega südamelähedane: «Tihti mõtlen, et töö kooriga on ka üks paras koolitus ja ma arvan, et nii muusikaõpetaja kui koorijuhina tuleb mõnikord coach’iv juhtimisstiil inimestega suhtlemisel kasuks,» selgitab ta.
Üle 20 aasta on ta osalenud paljudel erinevatel psühholoogiaalastel täienduskoolitustel. «Alustasin 1999. aastal suhtlemistreeneri koolitusest, sellele järgnesid neurolingvistilise programmeerimise mitmed tasemed kuni NLP treenerini, mille sertifikaadi omandasin 2013. Need kõik on olnud väga kasulikud uued teadmised, mida on ellujäämiseks poliitmaailmas väga vaja olnud. Coaching tuli aktiivsemalt Eesti üldsuse teadvusse umbes 7–8 aastat tagasi, mil seda hakati EBS-is õpetama ja eestvedaja oli minugi hilisem õpetaja Peep Aaviksoo. Ta kutsus mind coaching’u õppesse juba aastaid, ent kahjuks ma põtkisin hästi kaua vastu. Ilmselt samal põhjusel, mis paljud teised, kes ei teadnud täpselt, mis asi see coaching niisugune on. Mulle tundus see algselt mingisugune segane ja kummaline meetod ja mõtlesin, et kui mul on juba NLP ja suhtlemistreeningu tunnistused, et milleks mulle veel coaching,» naerab Randjärv. Siiski jõudis ta ühel hetkel järeldusele, et tuleks see huvitava nimega koolitus ka läbida, kasvõis silmaringi avardamiseks. «Läksin coaching’ut õppima, et saada «kirssi oma tordile», sest ehkki tundsin, et mul oli juba väga hea «tort» erinevate koolituskogemuste näol olemas, puudus sealt justkui veel midagi. Täna saan ma öelda, et tegin õige otsuse. Olen väga rahul sellega, et pöörasin oma elus täiesti uue lehekülje ja ma olen saanud EBS-ist kogutud põhjalike teadmiste võrra palju rikkamaks,» tõdeb ta.
Kaasaegne maailm vajab kaasaegse juhtimisstiiliga inimesi ning praktikas on näha, et need, kes on valinud coach’iva stiili, on edukamad ettevõtete seas, atraktiivsemad töövõtjatele ning paremad juhid oma meeskondadele. See omakorda loob toimivat töist õhkkonda kui on kasulik ettevõtte mainele.
Kootsing või coaching?
Randjärv ütleb, et coaching’u enda maine on saanud kannatada ka seetõttu, et tihti nimetavad ennast coach’iks ka ilma vastava väljaõppeta inimesed. Lisaks sellele, et paljud ei tea midagi coaching’u meetodist ega selle sõna tähendusest, peetakse seda ka lihtsalt mõne spordiala treeneriks. Mitmetes sotsiaalmeedia foorumites on käimas tulised diskussioonid teemal, miks eesti keeles kasutatakse ingliskeelset sõna ja miks ei võiks seda tõlkida. Ja tõepoolest, sõna coaching on üritatud ka eestindada, pakkudes mõistet «kootsing», ent Randjärve meelest pole sedagi omaks võetud. «See võiks olla ka arengutreening,» mõtiskleb ta ja lisab, et ta on ennast nimetanud personaalse arengu treeneriks või personaalse arengu coach’iks. Ta eelistab siiski terminit, millest saavad aru inimesed kogu maailmas, öeldes: «Võibolla peaksime leppima sellega, et mõnede mõistete päritolu on rahvusvaheline ja selliseks ta ka jääb.»
Coaching ei ole konsultatsioon ega mentorlus
Tihtilugu aetakse coaching’ut segamini konsultatsiooni, nõustamise ja mentorlusega. Randjärve sõnul on coaching individuaalne või meeskondlik arengutreening ja coach aitab oma kliendil sõnastada oma eesmärk ning leida vastused oma küsimustele iseenda seest.
Coach ei õpeta ega suuna oma klienti. Tema olulisemad tööriistad on kuulamine ja küsimuste esitamine. «Kui sa ei kuula ja ei kuule, siis sa ei tea, kuidas edasi minna. Mu küsimused ei ole ettevalmistatud, vaid hakkan küsimusi küsima tulenevalt kliendi enda väljaöeldust,» selgitab Randjärv. «Mõnikord on juhtunud, et eesmärk ja fookus, mille inimene endale esmalt püstitas, võib protsessi käigus areneda hoopis teises suunas. Ei ole vale ka muuta fookust, sest kliendi otsus on valida endale õige tee, kus coach on õigeid küsimusi esitades oma kliendi teenistuses.»
Alati on midagi juurde õppida
Randjärv räägib oma õpiprotsessi kirjeldades, et coaching’u harjutamine oli põnev ja avastusterohke. «Tihtilugu oli sessiooni lõppedes tunne, et tulemus oli elementaarne, et ma ju teadsin seda,» sõnab ta. Sellele arusaamisele tuginedes sõnastas Laine tõdemuse, mis ütleb, et «Coaching aitab meil avastada, mida me teame, aga ei tea, et teame!»
Tuginedes coaching’u valdkonna ajalooliste professionaalide, näiteks John Whitmore sõnastusele saab öelda, et coaching’u puhul on tegemist kahe võrdse partneri vahelise respekteeriva, konfidentsiaalse, teineteist austava ja eetilistele tõekspidamistele põhineva koostööga, kus coach aitab kuulates ja küsimusi esitades kliendil jõuda tema enda poolt püstitatud eesmärkideni.
Coaching on Randjärve sõnul selline valdkond, kus inimesed, kes sellega tegelevad, peavad pidevalt ennast täiendama ning ei saa kunagi väita, et nad oleksid päris valmis. «Iga uue kliendiga – olgu üksikisiku või meeskonnaga – sa avastad ja õpid midagi uut. Nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, ei ole ka coach ega coaching’u protsess ettearvatav ja äraõpitav,» selgitab ta.
Raamatud, mida Laine Randjärv soovitab lugeda: