Kala hakkab mädanema peast: värbamisekspert selgitab, kuidas olla hea juht

Ketlin Kasak. Foto: Karen Härms

Metafoori «kala hakkab mädanema peast» kasutatakse paljudes eluvaldkondades, ka ettevõtluses ja personalitöös. Human Resources Solutionsi juht ja värbamisekspert Ketlin Kasaki kirjutab oma raamatus «Kuidas värvata ja hoida parimaid inimesi?», et ettevõtte süda on tema juht ning juhist oleneb, kui hea on ettevõtte maine, meeskond ja sisekliima.

Ebaviisakale juhile on raske leida häid töötajaid

Kasak toob välja, et kui juht on omadega puntras, närviline ega võta mingit vastutust ei oma emotsioonide, sõnade ega tegude eest, on kogu ettevõtte sisekliima samasugune.

Värbamistöös näeb ta, et kui juht on ebaviisakas, kohatu või näiteks liiga järsk, ei teki töötajal tema ega kogu ettevõtte vastu usaldust. Sedasi on häid inimesi raske leida.

Ka olemasolev meeskond on oma arengus täpselt seal, kus on juht. «Juht on ettevõtte kõige suurem motivaator ja innovaator, aga ka pidurdaja. Juhi pärast võib olla ettevõttes suur kaadrivoolavus, palju nn ussitamist ja tagarääkimist, aga samal ajal võib olla juht ka suurepärase maine looja ja põhjus, miks inimesed ise avaldavad soovi antud ettevõttesse tööle asuda. Juba ammu on teada, et palganumber pole ainuke ega esimene motivatsiooniallikas, mis inimest tööl hoiab. Raha on oluline, aga raske juhiga ei hoia inimest kinni ükski palk,» ütleb Kasak.

11 asja, mida teeb hea juht:

1. Motiveerib ja inspireerib oma inimesi: töötajad tahavad, et nende juht oleks neile eeskujuks, inspiratsiooniks ja motivatsiooni allikaks. Juht peab tekitama head tunnet ning soovi panustada veelgi enam, olla tublim ja püüdlikum ning saadud tunnustuse vääriline. Just tunnustus on see, mida hea juht igale inimesele õiges koguses jagab, et teda motiveerida ja inspireerida.

2. Huvitub inimestest ja võtab nendega suhtlemiseks aega: hea juht on see, kes lisaks finantsidele, strateegiatele ja äriplaanile huvitub ka reaalsetest inimestest, kes tema plaane ellu viivad. Kolleegidega suhtlemine, küsimuste küsimine, laste ja abikaasa kohta viisakalt uurimine ning suhtlemiseks aja võtmine saadab meeskonnale signaali, et nad on juhi jaoks olulised, neid väärtustatakse ning et juht oskab oma aega oskuslikult juhtida ega rabele lämmatavas ajapuuduses.

3. On huvitatud enesearengust ja pidevast edasiliikumisest: firma on oma arengus täpselt seal, kus on selle juht. Kui juht ei taha vastutada, ei tehta ka firmas olulisi otsuseid. Mida sügavamalt tegeleb juht enesearenguga, kuulab eri podcast’e, loeb raamatuid ja käib mitmekülgsetel koolitustel, seda paremini, kiiremini ja huvitavamalt liiguvad asjad ka firmas.

4. Julgeb võtta riske, teha otsuseid ja vastutada: hea juht on täiskasvanulikult küps, julgeb võtta kaalutletud riske, teha otsuseid ja nende eest ka vastutada. Mõned otsused võivad olla rasked ja valulikud, aga tihti on otsustamatus veelgi kehvem kui halb otsus. Kui juht julgeb langetada valikuid, jääb nende juurde kindlaks ja vastutab, siis näitab ta meeskonnale oma käitumisega eeskuju.

5. Usaldab oma inimesi, lubades ka neil areneda ja vastutada: kehv juht tahab kõik ise ära teha. See annab aga inimestele alateadliku märguande, et juht ei usalda neid, ei väärtusta nende oskusi või sisetunnet ega luba neil vastutada. Hea juht aga vastupidi väärtustab sujuvat koostööd ja avatud kommunikatsioonis lubab ta oma inimestel areneda, kasvada, muutuda aina paremaks ja kompetentsemaks, vastutada projektide ja tehtud otsuste eest.

6. On tugeva empaatiavõimega: juht peab oskama märgata, kui mõni tema töötaja on kurvameelsem või rohkem hajevil kui tavaliselt. Empaatiavõime aitab aru saada, kas keegi vajab vaba päeva, et eraeluliste teemadega tegelda. Ainult empaatiavõimega juht oskab panna end kaaslase rolli ja näha maailma teise vaatevinklist.

7. Saab aru, et raha ja palganumber pole ainukesed motivaatorid: palk on oluline, aga ainult rahast ei piisa, et meelitada enda juurde häid inimesi ja neid seal ka hoida. Uurimused näitavad, et mida aeg edasi, seda enam hindavad inimesed nn pehmeid väärtusi – kollektiivi, tunnustamist, boonuseid ja arenguvõimalusi, töökeskkonna mugavusi ning ülemuste mõistvat suhtumist.

8. Tekitab oma töötajates hea tunde: inimesed ei mäleta, mida Sa ütlesid või kuidas käitusid, aga nad mäletavad, mis tunde Sa neis tekitasid. Hea juht oskab tekitada inimestes eduelamust, ükskõik mis positsioonil on nad ettevõttes.

9. Teab psühholoogia aluseid: psühholoogial on juhtimises väga suur roll ja õige juht teab selle aluseid. Oskus inimestega suhelda, konflikte lahendada, meeskonnatunnet tekitada ja kolleege mõjutada näitavad juhi intelligentsitaset.

10. Oskab hoida piire sõbralikkuse ja professionaalsuse vahel: juht peab olema nn inimeste inimene, aga samal ajal peab ta suutma tunnetada, millal tõmmata piir liiga sõbralikuks muutumise vahele. Juht ei tohiks olla sõber, vaid sõbralik liider, kellel on oma töötajate jaoks aega ning kes huvitub neist, aga kes oskab samal ajal anda konstruktiivset kriitikat, olla nõudlik ja täpne.

11. Oskab hoida piire sõbralikkuse ja professionaalsuse vahel: juht peab olema nn inimeste inimene, aga samal ajal peab ta suutma tunnetada, millal tõmmata piir liiga sõbralikuks muutumise vahele. Juht ei tohiks olla sõber, vaid sõbralik liider, kellel on oma töötajate jaoks aega ning kes huvitub neist, aga kes oskab samal ajal anda konstruktiivset kriitikat, olla nõudlik ja täpne.

Kasak korraldab 21. aprillil ka tasuta veebiseminari «Kuidas kriisiajal meeskond tugevana hoida?», kus annab juhtidele nõu, kuidas töötajaid motiveerida ja hoida, et meeskond oleks tugev.