R, 9.12.2022

Psühholoogi must huumor: stressist aitab vabaneda poomisnöör, püssikuul või rotimürk

Linda Pärn
, raamatuportaali toimetaja
Psühholoogi must huumor: stressist aitab vabaneda poomisnöör, püssikuul või rotimürk
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Toivo Niiberg.
Toivo Niiberg. Foto: Arvo Meeks

Psühholoog, õpetaja ja nõustaja Toivo Niiberg on olnud 44 aastat olnud õpetaja, nendest 25 aastat õppejõud Eesti erinevates kõrgkoolides. Psühholoogiat on ta õppinud ja ennast täiendanud kokku 13 aastat. Peagi ilmub GoodNews kirjastusega tema raamat «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust», milles ta kirjutab muuhulgas ka sellest, kuidas vabaneda stressist.

Stressist ei saagi vabaneda

Niiberg selgitab, et stress maakeelde tõlgituna on pinge. Pinge võib olla nii positiivne kui negatiivne. Pinge on elu osa. Inimese maksimaalne pingetaluvus on 160 palli ja kui see püsib kuid, kujuneb üleväsimus ehk distress. Näiteks annab lähedase inimese kaotus stressiskaalal pea 100 palli, pensionile jäämine 40−50 palli, krooniline haigus 25−40 palli jne.

«Pole siis ime, et just vanemas eas inimesed kipuvad kiiremini läbi põlema. Seega tuleb inimesi õpetada mitte stressist vabanema, vaid stressi maandama. Musta huumori võtmes võiks öelda, et stressist aitab vabaneda poomisnöör, püssikuul või rotimürk,» kirjutab Niiberg.

Oksüdatiivne stress

Üha rohkem on viimasel ajal hakatud rääkima organismi oksüdatiivsest stressist, kus kesksel kohal on ensüüm melatoniin ja selle sünteesi kontrolli reguleeriv ainevahetussüsteem, milles olulist osa etendavad vabad radikaalid.

Niiberg selgitab, et melatoniin («unehormoon») reguleerib une ja ärkveloleku vahekorda, biorütme. Inimorganismis tekib melatoniin peaajus paiknevas käbinäärmes aminohappest trüptofaanist. Oksüdatiivne stress on loomulik nähe igas loomses organismis. See tekib normaalse ainevahetuse korral, samuti immuunsüsteemi ja detoksikatsioonisüsteemide töötamisel, kuna need produtseerivad vabu radikaale ja reaktiivseid metaboliite. Samuti tekitab vabu radikaale ATP formeerimine. Vabu radikaale kasutavad teatud leukotsüüdid, näiteks neutrofiilid, organismi sissetungijate vastu. Vabad radikaalid on näiteks O2-, OH- ja Cl3COO

Arvatakse, et inimesel on vabad radikaalid seotud Parkinsoni ja Alzheimeri tõvega. Oksüdatiivne stress on peamine organismi vananemisele ja vähkkasvajatele kaasaaitaja. Loomkatsed näitavad oksüdatiivse stressi otsest mõju nii sekundaarsete sootunnuste kujunemisele kui üldisele arengukiirusele. Kõige rohkem vabu radikaale sisaldavad kartulikrõpsud, rääsunud rasvad, aga ka paljud sünteetilised ravimid.

Stress ei ole üdini halb

Niiberg toob välja, et stress aitab ellu jääda, väljakutseid vastu võtta, rohkem pingutada, motiveerida ja areneda. Stress võib olla:

  • Positiivne – stress on tugev motivaator, muudatuste lüliti − vabaned ebamugavustundest ja saad meeldivat rohkem kogeda.
  • Talutav – karastud, suureneb adaptiivne ehk kohastumisvõime.
  • Toksiline − trauma või pikaajalise stressi korral ja toetava abi puudumisel kahjustavad stressireaktsioonid ajustruktuure, mistõttu stressi tagajärjed on elukestvad.
Märksõnad
Tagasi üles