Psühholoog Toivo Niiberg selgitab, millal muutub stress organismile ohtlikuks

Toivo Niiberg. Foto: Arvo Meeks

Psühholoog, õpetaja ja nõustaja Toivo Niiberg on autori või kaasautorina kirjutanud enam kui 100 raamatut. Ta annab oma GoodNews kirjastusega välja antud raamatus «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust», kuidas vabaneda stessist.

Kuidas stressist vabaneda?

Niiberg tõdeb, et stressist ei saagi vabaneda. Stress maakeelde tõlgituna on pinge. Pinge võib olla nii positiivne kui negatiivne. Pinge on elu osa. Inimese maksimaalne pingetaluvus on 160 palli ja kui see püsib kuid, kujuneb üleväsimus ehk distress. Näiteks annab lähedase inimese kaotus stressiskaalal pea 100 palli, pensionile jäämine 40−50 palli, krooniline haigus 25−40 palli jne. Pole siis ime, et just vanemas eas inimesed kipuvad kiiremini läbi põlema.

Seega tuleb inimesi õpetada mitte stressist vabanema, vaid stressi maandama. «Musta huumori võtmes võiks öelda, et stressist aitab vabaneda poomisnöör, püssikuul või rotimürk,» nendib ta oma raamatus.

Mida kujutab endast oksüdatiivne stress?

Üha rohkem on viimasel ajal hakatud rääkima organismi oksüdatiivsest stressist, kus kesksel kohal on ensüüm melatoniin ja selle sünteesi kontrolli reguleeriv ainevahetussüsteem, milles olulist osa etendavad vabad radikaalid.

Niiberg selgitab, et melatoniin («unehormoon») reguleerib une ja ärkveloleku vahekorda, biorütme. Inimorganismis tekib melatoniin peaajus paiknevas käbinäärmes aminohappest trüptofaanist.

Oksüdatiivne stress on loomulik nähe igas loomses organismis. See tekib normaalse ainevahetuse korral, samuti immuunsüsteemi ja detoksikatsioonisüsteemide töötamisel, kuna need produtseerivad vabu radikaale ja reaktiivseid metaboliite. Samuti tekitab vabu radikaale ATP formeerimine. Vabu radikaale kasutavad teatud leukotsüüdid, näiteks neutrofiilid, organismi sissetungijate vastu. Vabad radikaalid on näiteks O2-, OH- ja Cl3COO-.

Toivo Niibergi raamat «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust». Foto: GoodNews

Arvatakse, et inimesel on vabad radikaalid seotud Parkinsoni ja Alzheimeri tõvega. Oksüdatiivne stress on peamine organismi vananemisele ja vähkkasvajatele kaasaaitaja. Loomkatsed näitavad oksüdatiivse stressi otsest mõju nii sekundaarsete sootunnuste kujunemisele kui üldisele arengukiirusele. Kõige rohkem vabu radikaale sisaldavad kartulikrõpsud, rääsunud rasvad, aga ka paljud sünteetilised ravimid.

Stress pole üdini halb

Niiberg toob välja, et stress aitab ellu jääda, väljakutseid vastu võtta, rohkem pingutada, motiveerida ja areneda.

Stress võib olla:

• Positiivne – stress on tugev motivaator, muudatuste lüliti − vabaned ebamugavustundest ja saad meeldivat rohkem kogeda.

• Talutav – karastud, suureneb adaptiivne ehk kohastumisvõime.

• Toksiline − trauma või pikaajalise stressi korral ja toetava abi puudumisel kahjustavad stressireaktsioonid ajustruktuure, mistõttu stressi tagajärjed on elukestvad.