KATKEND RAAMATUST ⟩ Märgid, et tunded on läinud üle käte ja võivad muutuda kahjustavaks

Foto: Shutterstock

Terapeut Kreet Rosin-Pindmaa kirjutab oma raamatus «Elamise loomulik kergus», et ühe teooria kohaselt on emotsioonide eesmärgiks panna meid midagi tegema või millegi tegemisest hoiduma. Need mõjutavad meie otsuseid igapäevaselt ja iga emotsioon juhib meid tegutsema erineval moel.

Rosin-Pindmaa toob välja mõned näited, millises suunas võivad emotsioonid ja tunded meid tegutsema motiveerida:

• Rõõm võib motiveerida sind ühinema, osa võtma või jagama.

• Huvitunne võib motiveerida sind edasi uurima, minema teemaga sügavuti.

• Kiindumus võib motiveerida sind armastust väljendama või kellegi läheduses viibima.

• Naudingutunne võib motiveerida sind tänulikkusele ja lõdvestumisele.

• Kiretunne võib motiveerida sind millelegi järele andma.

• Kaastunne võib motiveerida sind kedagi lohutama või trööstima.

• Kurbus võib motiveerida sind eemale tõmbuma, juurdlema, mõtisklema.

• Segaduses oleku tunne võib motiveerida sind asja lähemalt uurima.

• Süütunne võib motiveerida sind heastama sinu poolt tehtut.

• Hirm võib motiveerida sind lahkuma.

• Ärevus võib motiveerida sind infot juurde hankima, suurendama oma toimetulekuoskust.

• Veendumustunne võib motiveerida sind säilitama praegust olukorda või siis seda muutma.

• Viha võib motiveerida sind ründama, neutraliseerima, karistama, hoiatama, hirmutama, kätte maksma või enda eest seisma.

• Häbitunne võib motiveerida sind peituma või asju salajas hoidma.

• Vastikustunne võib motiveerida sind distantsi hoidma või koristama.

• Piinlikustunne võib motiveerida sind varjama.

• Jõuetusetunne võib motiveerida sind alla andma.

• Põlgusetunne või vihkamine võib sind motiveerida kedagi põrmustama või hävitama.

• Ükskõiksus võib motiveerida sind ignoreerima.

Kreet Rosin-Pindmaa, «Elamise loomulik kergus». Foto: Raamat

Eneses mistahes tunnet või emotsiooni märgates tasub endalt küsida: «Mida see tunne/emotsioon püüab mulle öelda? Milline on selle emotsiooni sõnum? Mida minu tunne või emotsioon püüab motiveerida mind praegu tegema või tegemata jätma?» Seejärel kuula vastust, st oma sisemist tarkust. «Minu vaatenurgast vaadatuna on emotsioonid ja tunded nagu tublid postiljonid, kes püüavad sulle edastada sõnumit sinu vajaduste kohta,» selgitab Rosin-Pindmaa.

Emotsioonid ja tunded on tõesti sõnumitoojad, millele tasub tähelepanu pöörata. Milline tunne või emotsioon sinus kõige sagedamini pead tõstab? Millisele vajadusele sinu emotsioonid ja tunded sinu tähelepanu juhivad? Kuhu suunas sa lased ennast oma emotsioonidel ja tunnetel nügida?

Panustavad ja kahjustavad emotsioonid

Mitte ükski emotsioon ega tunne ei ole Rosin-Pindmaa sõnul oma olemuselt negatiivne või positiivne. Küsimus on selles, kas emotsioon panustab sinusse või hoopis kahjustab sind. Emotsioon või tunne võib kahjustavaks muutuda järgmistel juhtudel:

• Kui tugevad tunded või emotsioonid kestavad liiga pikalt. Nt kui tugev leinatunne püsib ka palju aastaid pärast armsa lähedase kaotust.

• Kui need segavad meie igapäevaelu. Nt kui inimene on nii ärevil, et ei julge lahkuda kodust või kohtuda inimestega. Või kui kurbus või igatsus on nii suur, et me ei suuda teha mitte ühtegi vajalikku tegevust ega elus edasi liikuda.

• Kui tunne või emotsioon on proportsionaalselt liiga tugev võrreldes sellega, kuidas enamik inimesi end sarnases olukorras tunneks. Nt teatud määral häbelikkust on igati normaalne, kuid mõni inimene kogeb teiste juuresolekul ülitugevat ja paralüseerivat ärevust (mida nimetatakse «sotsiaalne ärevushäire»). Pärast traumeerivat kogemust on loomulik olla ettevaatlik ja valvel, kuid mõnel inimesel areneb sellest välja posttraumaatiline stressihäire (PTSH), mille tõttu võib äärmuslik hirm ning pidev valvelolek püsida aastaid.

• Või vastupidi, inimene on tuim, oma emotsioonidest eraldunud. See võib olla sümptom tugeva trauma läbielamisest, millele on järgnenud PTSH.

• Kui inimene ei suuda kogeda naudingut ja/või tema sees on lootusetuse ning motivatsioonipuuduse tunne. Sel juhul võib olla tegu masenduse või mõne muu tasakaalutusega.

• Kui inimene kõigub sageli eufooriliste tunnete (mis võivad panna teda tegema irratsionaalseid otsuseid) ja madalseisu (kus kogetakse masendust) vahel. See on iseloomulik bipolaarsushäirega inimestele.

• Kui inimene lülitub väga kiirelt emotsionaalselt tuimuselt üle tugevatele emotsionaalsetele pursetele. Mõnikord nimetatakse seda emotsionaalse regulatsiooni häireks.

• Kui inimene toimib oma emotsionaalsete seisundite ajel ebatervislikul viisil. Nt toitumishäirete (anoreksia, buliimia) puhul või inimesed, kes end emotsioonidega toimetuleku eesmärgil vigastavad.

Emotsioonid on loomulik osa inimeseks olemisest. Küsimus on vaid selles, kas need panustavad sulle või mitte. Kui emotsioonid hakkavad sind kahjustama või saboteerima sinu igapäevast elu, siis Rosin-Pindmaa soovitab nendega teadlikult tööd teha.