SUUR MUUTUS ⟩ Noored loevad jälle ja nohik olla on väga ok!

«Jep, enne oli lugemine nagu veidike nõme, aga nüüd on see ok,» teatas mu teismeline tütar. «Lugemine on noorte seas TikToki kaudu populaarseks saanud.» 

Ehk pole kaugeltki tõsi, et TikTokis jagatakse vaid totraid tantsusamme ja maigutatakse muusika järgi suud - sõbrad saavad teada ka seda, mida keegi luges. Tark olla on taas uhkuse asi.

Lugemine arendab noort inimest igal juhul

Noored loevad enamasti seda, mida eelmine põlvkond ei loe. Aga enne kui seal ohte nägema hakata, tasub mõelda - lugemisharjumus iseenesest on juba päris kasulik.

Loe ka: Brigitte Susanne Hunt hakkas kirjanikuks!

Esimese kasuliku asjana treenib see püsivust ja keskendumisvõimet - raamatus ju niisama rullides uut infot peale ei tule. Raamatus mitut asja samal ajal teha ei saa. Fookuse hoidmise oskus areneb ka siis kui selle raamatu sisu, mis noort inimest köidab, vanemale generatsioonile ülearu meelt mööda ei ole. Lisaks areneb lugemiskiirus - ka see oskus polegi enam nii tavaline, eriti kui harva rakendust leiab. 

Teine kindel mõju, mis raamatutel on - see arendab sõnavara. Siin on juba rohkem vaja silma peal hoida, mis laadi kirjandusse kaevutakse, sest mitte iga raamatu sõnavara pole päris see, mida kodustes vestlustes kuulda sooviks. Kuid avaramaks ja rikkamaks saab väljenduslaad kindlasti.

Kolmas kasu võib sama hästi kahju teha - raamat on värav teise inimese ellu ja maailmasse. Selline nagu see maailm on, saab olema ka mõju. Elukogemused, emotsioonid ja suhtevariandid kirjanduse kaudu läbi mängida on kindlasti turvalisem kui kõik need inimkatsed isiklikus elus teha. Siiski on päris oluline eelnevalt mõelda, kelle mõtteid oma pähe lubada. Isehakanud «elu õpetajad» võivad ka palju väärtõdesid kõvakettale istutada, aga õnneks on noored nende suhtes enamasti üsna sarkastilised.

Noortele atraktiivsete teoste taga on tihti noored autorid, kelle elukogemus ja sellelt pinnalt ka järelduste tegemine heast ja kurjast võib olla ühekülgne ja mitte just kõige usaldusväärsem eeskuju.

Ja viimaks - miski pole suurem reklaam lugemisele kui lugemise keelamine. Seda tasub teada ja targalt kasutada. Kuid selle asemel, et asjatult ette muretseda selle pärast, mida me kontrollida ei saa, tasub hoopis rõõmustada, et raamatute lugemise õilis komme mitte kaduma ei hakka, vaid noorte hulgas taas hinnas on!

Suhtumine on muutunud. See, mis enne oli nõme on täna lahe! Foto: Shutterstock

Söögi asemel raamat

Vahepeal kõikjal külluseni jagatud toidupiltide positsiooni on noorte inimeste sotsiaalmeediakanalites täna vallutanud raamatud. Mis mõtet on jagad sööki, mida sa isegi oma kätega valmistanud ei ole, lihtsalt sõid? Ega tõttöelda ei olegi! Mida see inimese kohta ütleb? Ei miskit.

Valitud ja loetud raamatud seevastu ütlevad palju - millised on inimese huvid, kired, teemadering, intelligentsi tase ja väljenduslaad. Ka noorte inimeste instagramist leiab aina enam postitusi raamatutest, mida nad lugesid ja veelgi enam - lausa lühiarvustusi teostele! Vaata näiteks Lisette Aro või Annikky Lampi väga huvitavalt edasi antud lugemisi. Ajad on läinud lausa nii heaks, et piisab kui mõni hiljuti ilmunud raamatu pealkiri sotsiaalmeediasse sisse klõbistada ja juba saadki siiraid, vahetuid ja vaimukaid vabakutselisi arvustusi vastu. Ei mingit segavat avalike kanalite poliitkorrektsuse filtrit, hinnangud on ausad ja seda väärtuslikumad.

Loe ka seda: HOIATUS | See on kõige ohtlikum isikuomadus üldse

Noored loevad taas. Ja see on nende silmis cool!

Shutterstock

Mida noored loevad?

Noorte hulgas toimib sisekommunikatsioon ülehelikiirusel. Mida üks loeb ja heaks kiidab, seda loevad teised. Mida üks maapõhja kirub, seda loetakse samuti. (Müügitabelite müsteeriumi lahendus võib ka siin peituda.) Kui keegi sõnagi ei räägi, saab tunda rõõmu uue raamatu avastamisest ja kui teos seda väärib, ise soovitajaks olla.

 Foto: apollo.ee

Dorian Gray portree

Oscar Wilde’i romaan «Dorian Gray portree» võis küll põhjustada tohutu furoori ilmumise ajal 1890, kuid see teos omandab täiesti uue konteksti tänapäeva maailmas, kus edevus on tõusnud täiesti enneolematule tasandile.

Noored maailmaparandajad näevad ja mõistavad seda palju teravamalt kui meie ja sealt on saanud tõuke ka klassiku uus populaarsus noorte seas. Teoses on eputiseks noormees, aga sooneutraalses ühiskonnas ei oma see enam tähtsust. Kui palju allegooriaid - müü oma hing nind saad vastu igavese ilu ja nooruse! Moraalne kriitika vanemate põlvkondade eneseimetluse aadressil on see, mis noori tulihingi lugema tiivustab. 

Salajane ajalugu Foto: apollo.ee

Salajane ajalugu

Donna Tartti raamat koondab põnevad tegelased ja seiklused, aga enim köidab noori atmosfääri loomise oskus. Üks neist teostest, mis soovituste teol on lendu läinud - sõber loeb ja soovitab sõbrale.

Kasuks tuleb ka see, et tegevuspaigaks on kolledž, noored inimesed nagu lugejadki ning sõlmküsimused on vägagi tänapäevased. 20. sajandi üks olulisemaid romaane on kirjutatud noorte inimeste sõprusest ja selle proovile panemisest. «Mida paganat nad mõtlevad? Mis nende peas küll toimub?» Noor lugeja ei saa kuni lõpuni rahu.

Karakterid on konstrueeritud painajalikult, mis on samuti hea - ei anta lihtsalt rollimudelit, kelle sarnane noor inimene saaks kriitikameeleta olla, vaid nihestatud kuju, kellega keegi samastuda ei tahaks. Nii ei jää lugejale üle muud kui küsida - aga kes mina siis olen ja olla tahan?

Lõpus surevad mõlemad Foto: apollo.ee

Lõpus surevad mõlemad

Adam Silvera teos on nii mõnegi noore jaoks esimene raamat, mida ta vabatahtlikult ja vähimagi kohustusliku surveta lugema nõustub. Sest kõik loevad seda!

TikToki sensatsioon ja üleilmne menuk, pühendatud neile, kel on vaja meeldetuletust, et iga päev tuleb elada kogu hingest. Kriitikute hinnangul on autor väga täpselt tabanud tänase päeva noorte vaibi ja hirme.

Mida ütlevad noored? Ei analüüsi sel moel, aga ei vaidle ka vastu. Küllap on seal tõetera sees. Karmilt ja kontrastselt toob see välja elutõed - mis on väärtuslik ja mis mitte?

 

 

Fred Jüssi. Olemise mõnu Foto: apollo.ee

Olemise mõnu

Fred Jüssi mõtisklusteraamatut mõistavad noored kuidagi palju puhtama lehekülje pealt. Pole kogu seda segavat «suur ja tähtis» olemise kokku teeseldud müüri. Nad võtavad välja essentsi, loevad, suhestuvad ja muudavad oma vaateid. Loodus on tähtis. Hingerahu on tähtis. Vaikust on vaja. Iseka hoolimatusega enam edasi ei saa.

Fredi hüpnootilise jutustajahääle juhatusel on üles kasvanud mitu põldkonda ja see jätkub - mees tajub tõelist samal moel nagu mõistavad seda ka tuleviku inimesed.

Noored loevad taas. Ja see on nende silmis cool! Foto: Shutterstock

Nohik olla on muidugi ok!

Täielikult on muutunud ka noorte seas levinud stereotüübid, mis on populaarne ja mis mitte. Kes ei mäletaks, et nohik, nohkar ja muud sarnased tegelased olid ebapopulaarsed. Täna aga? «Nohik olla on muidugi ok! Väga normaalne on igal pool lugeda.»

Introvert, veidi isemoodi või boheem olla - see lisab karakterile lausa plusspunkte. Mis siis ei ole ok? «Loner olla,» ültevad noored. «See on täitsa omaette tüüp, klapid peas, kapuuts peas, ei räägi midagi.»

Raamatud võiksid samuti olla värav omaette olemise juurde, seal otseselt ju suhtlema ei pea. Aga võta näpust! Raamatuid loetakse küll omapead, aga pärast vahetatakse muljeid, et mida keegi sealt luges või koges. Kas soovitab või mitte. «Mis raamatut sa loed?» on saanud sama kaaluga küsimuseks nagu «mis muusikat sa kuulad?» Nii et raamatutest on saanud uut moodi sotsiaalne liim.

Lugu ilmus esmakordselt Postimehes aasta alguses. Seoses kooliaasta algusega on teema taas väga aktuaalne.