Talvine stress kimbutab? Need 4 raamatut aitavad elu taas muretumaks muuta
/nginx/o/2023/01/19/15087899t1h11bf.jpg)
29. november 2023, 14:00
/nginx/o/2023/11/29/15749464t1hde0b.jpg)
Pimedal talveajal kipuvad stress ja masendus kergesti ligi hiilima. Selleks, et negatiivsed emotsioonid liialt kuhjuma ei hakkaks ning nendega teadlikult tegeleda oskaks, jagame nelja raamatut, mis pakuvad lugejale häid nippe ja olulist tuge.
Dr. Anna Lembke, «Dopamiinisõltlased»
Elame ajastul, mil meile on erakordselt kergesti kättesaadavad tugevat rahuldust pakkuvad vahendid: meelemürgid, toit, uudised, hasartmängud, ostlemine, sotsiaalmeedia … Tänapäeval täidab süstlanõela aset nutitelefon, mis netiühenduses põlvkonnale ööpäev ringi digitaalset dopamiini manustab. Meil kõigil on oht langeda sundusliku liigtarbimise ohvriks.
Dr Anna Lembke on Stanfordi ülikooli meditsiinikooli psühhiaatria ja sõltuvusmeditsiini professor ning sõltuvusmeditsiini kliiniku juhataja. Uutel teaduslikel avastustel tuginedes selgitab ta lihtsalt ja haaravalt, miks pidev naudinguotsing viib välja valuni – ning mida selle suhtes ette võtta. Tema patsientide lood sõltuvustest vabanemisest mõjuvad inspireerivalt ja raamat pakub praktilisi lahendusi, kuidas tulla toime maailmas, kus tarbimisest on saanud meie elu kõikehõlmav ajend.
Marc Schulz, Robert Waldinger, «Hea elu. Õppetunnid maailma pikimast õnneuuringust»
Mis teeb ühest elust hea elu? Küllap on igaüks meist seda endalt küsinud ja mõelnud, kas tema tehtud valikud on ikka need kõige paremad. See raamat annab küsimusele heast elust vastuse, mis tugineb maailma kõige ulatuslikumale kestvusuuringule. Harvardi ülikooli teadlased tegid sellega algust 80 aastat tagasi ja uuring kestab ikka veel.
Hea elu teaduslikult tõestatud saladus on tegelikult väga lihtne: mida tugevamad on meie suhted, seda tõenäolisemalt elame õnnelikku ja üldiselt tervemat elu. Kuidas siis selliseid suhteid saavutada?
Robert Waldinger ja Marc Schulz avavad selles raamatus pöördelise tähtsusega õnneuuringu tausta. Nad seovad teadusliku täpsuse, traditsioonilised tarkused, uskumatud tõestisündinud lood ja konkreetsed soovitused terviklikuks teoseks, mis tõestab veenvalt, et heaolu ja võime elust rõõmu tunda, on täielikult meie endi kätes.
Oliver Burkeman, «4000 nädalat. Surelike ajakasutus»
Keskmine inimelu on absurdselt ja vihaleajavalt lühike. Kui eeldada, et elad kaheksakümneseks, on sul veidi üle nelja tuhande elunädala.
Kõik teavad, et aega on liiga vähe. Meie kinnismõtteks on üha rohkem ära teha, oma töö- ja eraelu paremini tasakaalu saada, keskenduda kõige olulisemale; meile antakse pidevalt nõu, kuidas saada produktiivsemaks ja efektiivsemaks. Kuid sellised tehnikad sageli vaid halvendavad olukorda, pannes meid veel ärevamalt kiirustama, ja alati tundub, et nii paljud tähtsad asjad elus on ikka saavutamata. Harva märkame, et meie ajahädade taga on suurim ajakasutusprobleem üleüldse: kuidas kõige paremini kasutada seda nelja tuhandet nädalat, mis meile on antud.
Toetudes nii muistsete kui nüüdisaegsete filosoofide, psühholoogide ja vaimsete õpetajate tarkustele, on Oliver Burkeman valmis saanud huvitava, humoorika, praktilise ja väga sügavmõttelise raamatu aja ja selle kasutamise kohta. Eitades meie ajastu asjatut püüdlust «kõik tehtud saada», tutvustab see raamat lugejatele vahendeid, mille abil luua tähenduslik elu, tunnistades samas meile antud aja lõplikkust. Saab selgeks, et paljud viisid, kuidas me seni oleme ajast mõelnud, pole vältimatud ja üldkehtivad tõed, vaid pigem kahjulikud valikud, mida oleme indiviidi ja ühiskonna tasandil teinud. Ent leidub muid ja paremaidki võimalusi.
Sõnaraamatu definitsiooni järgi on ärevus mure, närvilisus või rahutustunne, mis tekib ligiolevast sündmusest või millestki, mille tulemus on ebamäärane. Kuivõrd iga peatselt saabuv sündmus on ligiolev, ja kuna saame kindlad olla vaid selles, et asjad on ebakindlad, võib ärevus tõsta pead iga kell. Kliinilise psühhiaatri Judson Breweri praktiline teejuht tõhustab ärevusega tegelemist ning aitab boonusena saada jagu kõigist seda saatvatest tarbetutest harjumustest ja sõltuvustest.
Meditsiinilised käsiraamatud toovad ärevuse tüüpiliste sümptomitena välja närvilisuse, rahutuse, kergesti tekkiva väsimuse, suurenenud lihaspinge ja -valu, ärrituvuse ning keskendumis- ja uinumisraskused.
Dr Brewer on oma teadustöödes keskendunud ärevuse ja harjumuste (alkoholi liigtarvitamisest stress-söömise ja sissejuurdunud viivitamiseni) vahelistele seostele: miks me õpime ärevile minema ning kuidas me kujundame sellest harjumuse.