/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/01/15754061t1hb47f.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda kaht värskelt ilmunud romaani: Martin Walker «Sõja lapsed» ja Christoffer Holst «Päikesepaiste ja parmesan».
2 autorit, kes koovad kokku mõnusa olemise, põneva loo ja hea toidu
/nginx/o/2023/11/21/15732769t1h5d15.jpg)
Kui nö tavaliste, ehkki ebatavaliste kokaraamatute juurest ilukirjandusse põigata, siis muuilma jutustikus on hulk lugusid, mis veavad lugeja läbi maa, ilma ja mutkika mätastiku, ent peatuvad ajuti suuresti söömise juures. Juba mitukend aastat tagasi kirjutin, et ei saa usaldada autorit, kelle teostes tapetakse ja trukitakse, ent ei sööda ega jooda. On tänapäeva kurb tõsiasi, et surm ja seks esinevad elus harvemini kui söök ja jook. Martin Walker oskab oma raamatutes parlanksis hoida kõik. Rõhuga pineval jutujutustamisel, ent ka läbival toiduteemal. Seitsmes raamat eesti keeles, täielik kvaliteet, natuke tumedam eelmistest ehk. Seda enam ootame järgmisi. Inspektor Bruno on astunud klassikaliste tegelaste sekka – ja erinevalt Sherlock Holmesist või Hercule Poirot’st on ta elus!
/nginx/o/2023/11/24/15740342t1h6268.jpg)
Christoffer Holst ja ta «Päikesepaiste ja parmesan» sobib vast noile, kes päris krimi ei taha, lausa naistekat (mida see õigupoolest tähendab, niikuinii loevad raamatuid peaaegu ainult naised…?) samuti ei; söök ja sume surutis elu osa ent on. Ongi see raamat nimelt teiedele, palun. Päris mõnus on temaga tugitoolis koos olla.
Noid mõnusa olemise ja põneva loo ja hea toidu kokkukudumisega hakkama saanud autoreid on enam, kui arvata oskasin. Vaatan nad üle ja laotan varsti laiali. Jõulueelseks mõtluseks jätkub ehk tänasest valikust.