Pole olemas muret, mida ei oskaks inimene ise lahendada. Me kipume arvama, et ei saa ise hakkama, aga meie hing teab, et saame.
Unistamine algab sinu südames ja see kasvab vaid siis, kui annad talle jõudu. Jõud on aga usk. Uskuda imedesse, tähendab uskuda endasse.
Ka siis, kui kõik uksed on sulgunud ja pilved pea kohal on muutunud täiesti mustaks … on sinus siiski alles see pisike alge inimeseks olemisel. See ongi lootus. Lootus suudab end justkui umbrohi taas üles upitada. Lootus ei sure ka siis, kui kõik muu sureb, sest hing ei sure kunagi. Lootus on inimese sügavam jõud olla inimene.
Kui inimene oleks rahul, siis ta ei oleks arenguvõimeline. Meie tajud nõuavad pidevalt uusi kogemusi ja emotsioone ning kui me oleme selle kätte saanud, siis varsti nõuame jälle uusi. Inimene on loodud tunda saama kogemusi, mis arendavad tema sügavat inimhinge.
Kui inimene tahab luua enda ümber harmooniat, siis tuleb sisse lülitada enda teadlikkus. Teadlikkus on võime seista oma kehast justkui väljas ja analüüsida oma keha ehk inimeseks olemist kõrvalt. Teadlik olla on rahustav ja küllastav. Iga inimene, kes tuleb oma reaktsioonide juurest oma teadlikkuse juurde, on kordades rohkem tasakaalus.
Kui inimene usub enda väesse muuta ise enda saatust, siis on temas jõudu ka püsti seista ja alati ka püsti jääda. Ole kindel enda edus. Mitte keegi ei saa seda kõigutada, kui sinu telg on tugev.
Kui jumal sind siia ilma lõi, siis kindlasti mitte eesmärgil, et oleksid kellelegi teisele justkui taskurätt või veel hullem – jalamatt. Sinu elu on ainulaadne ja ainukordne. Mitte kellelgi terves maailmas pole antud elada seda elu, mida elad sina. Kõik sinu oskused ja teadmised ja kogemused oled ju omandanud vaid selleks, et neist õppida ja edasi liikuda.

TSITAADID ⟩ Carmen Pritson-Tamme: sind ei loodud selleks, et oleksid kellegi jalamatt (1)

«Valge kere, must nägu, silmade ümber valged ringid. Ja ... korralikud kotid»