Kõige lihtsam hingamisharjutus, mida saab igaüks stressiolukorras teha, on muuta väljahingamine teadlikult pikemaks. Kuidas see aitab pingeid vabastada? Palm selgitab, et väljahingamine mõjutab uitnärvi ehk vaagusnärvi, mida kutsutakse heaolunärviks. Seega saame hingamisega mõjutada lihtsalt füüsilist, emotsionaalset heaolu.
Miks on hingamine oluline?
Palm selgitab, et hingamisharjumused mõjutavad märgatavalt meie kõigi füüsilist ja vaimset tervist ning heaolu. Hingamine on meie eluvajaduste seas kõige olulisem.
Me hingame küll, aga kuidas me hingame? Kas me hingame kvaliteetselt, piisavalt sügavalt või mitte nii väga kvaliteetselt ehk pindmiselt? Sellest sõltub, kuidas me ennast tunneme. Saame hingamisega mõjutada seda, kuidas me end tunneme või kuidas meie keha parajasti funktsioneerib. Kui õpime hingamist teadlikult suunama, siis see on füüsilise keha, meele ja emotsioonide muutmise, energiataseme tõstmiseks Palmi hinnangul üks kõige lihtsamaid, võimsamaid ja kättesaadavamaid meetodeid.
«Keha ja meel pole kaks eraldiseisvat funktsioneerivat süsteemi, vaid tervik, mis reageerib nii välisele kui ka sisemisele keskkonnale. Mõtted ja tunded mõjutavad vahetult füüsilist tervist, heaolu ja kõiki meie kogemusi. Hingamine on lüli keha ja meele vahel. Hingamine näitab, kuidas me suhestume hetkel mingitesse olukordadesse. Näiteks kui ärritume või erutume, siis hingamine läheb tihtipeale kiiremaks ja keha pingesse,» selgitab ta.
Kuna keha on elav süsteem, mis loob end pidevalt uuesti, siis saame sellise teadliku või vabastava hingamisega muuta hingamisviise või -mustreid, mis mõjutavad seda, kuidas me end tunneme. Näiteks kui oleme ärritunud, et end rahustada mingites situatsioonides. Või näiteks teeme hingamisharjutusi siis, kui me ei tunne end füüsilises kehas hästi. Hingamine aitab avada muutusi ja tervenemist nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Seega selline lihtne viis kasutada teadlikku hingamist võib avaldada meile päris suurt positiivset mõju.