Sinijärv soovitab: kuradi hea kirjandus, ta nakatab endaga kohe ja kiiresti!
1. veebruar 2024, 15:36
/nginx/o/2024/02/01/15862630t1h1940.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Mikael Niemi romaani «Karu keetmine».
Kunagi lahutas Martin Luther (no ja John Calvin ja hulk muid usu-uuendajaid) kindlast katoliiklusest hunniku isemõtlejate ja kirjaoskajate usulahke, koos nendega lahkusulisi. Lõhuti pilte, trükiti raamatuid, õpetati inimesi lugema, sai nii naerda kui nutta, peeti pikki sõdu ja kristlik maailm muutus. Üldse muutus kogu maailm ja teeb seda tasakesi tänini. Mitte igaüks pole veel lugema õppinud. Võib-olla on see hea.
Siin raamatus müttab ja möllab tunamineva aastasaja keskpaigas üks Põhjamaade vingemaid usulahu(s)tajaid Lars Levi Laestadius. Lestadiaanid pole tänaseni kuhugi kadunud. Ei ole ka baptistid, presbüterlased, nelipühilased, vabakiriklased, mormoonid, jehoovatunnistajad, saientistid – öelge ainult, keda vaja ja nad on vupsti olemas. Mööda Ameerikat ringi sõites leiab või leiutab sobiva kiriku igaüks, olgu ses koguduses kolm, kolmteist, kolmkümmend või kolmsada uskujat. Rokenroll ja küll tuleb juurde, ole ainult anderikas kuulutaja.
Aga Mikael Niemi toob Laestadiuse me ette ei üksnes viinavastase kuripastorina, vaid ka teadlase, botanisti, detektiivina. Hoopis põnevama inimesena kui seni näha on saanud. Me oleme Jumalast ja usust terake liiga kaugele kõndinud, ei oska seda maailma enam teab mis heaste lugeda. Tasuks samm tagasi võtta, et kaks sammu edasi saaks. Usk annab teadmist ja vastupidi. Kui järele ei proovi, siis kohale ei jõua.
«Karu keetmine» on kuradi hea kirjandus, ta nakatab endaga kohe ja kiiresti. Ei ole seda pikka, pinevat ja põgenevat raamatu sisse ronimist, lummus lajatab esimese kahe peatükiga. Ja siis sa lähed ja lähed ja lõpuks on sus palju enam kui alguses oligi. Päris ausalt. Kvaliteetne kirjandus teeb inimesega imetrikke. Lubage see vaim oma tuppa, tutvuge naabrite meeleväljaga, vaielge mõttes vastu, raiuge rauda, sukelduge. Tasub lugemist.
Siin ilmas tehakse veel teoseid, mille läbimise järel on kuidagi parem tunne. Ärdagu jäetagu võimalust tarvitamata.
No tõesti on hea raamat – ja keegi ei saa mulle ajada mingit putru, et ma kuidagi mingi sõbra kohta sooja savi ajaksin. Ma ei tea sellest Niemist kõige vähematki ja kiidan teda selee väikse asja pärast, et ta kirjutas hea raamatu. Mis on suur asi.