KIRJASTAJA SOOVITAB ⟩ 10 raamatut, mida iga inimene oma elu jooksul lugema peaks (1)
19. aprill 2024, 10:49
/nginx/o/2024/04/18/16013984t1hb653.jpg)
Star FM-i hommikuprogrammi külastas Rahva Raamatu kirjastuse juht Dea Oidekivi. Dea rääkis hommikuprogrammis kümnest raamatust, mille iga inimene peaks oma elu jooksul läbi lugema.
Lugema peaks ainult suure rõõmuga
Küsimusele, mida üks kirjastuse juht täpsemalt teeb, vastab Dea, et tema tööks on lugeda raamatuid. Kuus töötab ta läbi umbes 25–30 raamatut ning käsikirjade lugemiseks on olemas oma tehnika. «Mina ei sunni ennast lugema ja arvan, et keegi ei peaks seda tegema. On ülipalju raamatuid ja lugema peaks ainult suure rõõmuga. See on minu elufilosoofia,» räägib ta.
Dea toob välja, et üldiselt meeldivad Eesti inimestele krimi ja ilukirjandus, aga ka lasteraamatud ning head Eesti autorid.
Kaane järgi raamatuid ei vali
Hiljuti käis Dea ka Pariisi raamatumessil. Mida ta kirjastajana aga raamatumessil üldse vaatab? «Raamatumessidelt otsime tõlkekirjandust. Pariisis on messid üsna prantsusmaakesksed, aga käime ka Londoni messil, kust on võimalik hankida inglisekeelset tõlkekirjandust. Bolognas on suur lasteraamatute mess. Frankfurdis on sügisel mess ja see on hästi põhjalik ja rahvusvaheline, mida külastades saab valida kõigist keeltest tõlkekirjandust,» selgitab ta ja lisab, et kaane järgi tema raamatuid ei vali. Kaane järgi annab ta raamatuid välja.
«Nendest keeltest, mida ise ei valda, saab tellida väljavõtted inglise keeles. Suuremad riigid tõlgivad raamatuid natuke ära, et neid paremini müüa. Mul on terve osakond tublisid inimesi ja jaotame omavahel ära, kes mida lugema hakkab. Ka on meil käsikirjakoosolekud, kus arutame kõik väga täpselt läbi. Jälgime ka turgu pidevalt, sest tegelikult kirjastamine on hästi palju ajas muutuv – käib majandusliku olukorra ja kõigega kaasas,» räägib ta raamatumesside kohta lähemalt.
Hitti ei saa ennustada – seda saab ainult avastada
Küsimusele, kas avastati seekord ka mõni hitt, vastab Dea, et hitti ette ennustada ei saa. «Hitti saab ainult avastada. Seni kuni hitti avastatakse, peab leidma aga head stabiilse müügiga raamatud.»
Dea toob välja, et kui on turule hästi sisse töötatud autor, siis tema raamatuid ostetakse igal juhul. Näiteks on neil järgmisel nädalal välja tulemas uus «Väike hiir», mis on Soome autori Riikka Jäntti kirjutatud ja joonistatud lasteraamat. «See on populaarne ja juba teada, et inimesed ostavad. Nad kirjutavad mulle, et nägid, et raamat läks Rahva Raamatu veebi üles. Uuritakse, kas see kuupäev on õige, kas see kehtib ja ilmub,» selgitab ta.
Kas noored üldse enam loevad raamatuid?
Dea nendib, et ei taju, et noorem põlvkond enam raamatuid ei loeks. Tema ise on seotud raamatukeskkonnaga ning tema sotsiaalmeedias on pigem need noored, kes loevad. «Samamoodi nagu sa ise, tahab ka noor valida. Me peame kuulama, mida nad soovivad lugeda ja teeme tõlkevalikud vastavalt sellele.»
10 raamatut, mida Dea sõnul iga inimene peaks oma elu jooksul läbi lugema:
Dea lausub, et tegu on tsitaadiraamatuga tõelistele raamatugurmaanidele. «Siia on kokku kogutud tsitaadid raamatutest. Sobib neile, kes raamatuid armastavad või alles õpivad armastama. Siit saate inspiratsiooni.»
Antoine De Saint-Exupery «Väike prints»
«Väike prints» on kirjandusklassika, mis on olnud 75 aastat järjepidevalt nii laste kui ka täiskasvanute lugemisvaras. Raamatut peetakse üheks maailma tõlgituimaks ja loetuimaks teoseks.
See raamat on ka väga palju kordi dramatiseeringute kaudu lavale jõudnud ja enamasti ikka lastele suunatud tükina. Teose liigitamine ei ole aga nii lihtne, sest tegu ei ole tüüpilise lasteraamatuga. Pea kõigi raamatukaupluste ja raamatukogude kataloogidest leiab «Väikese printsi» alajaotuse laste- ja noorsookirjandus alt, kuid kui kelleltki küsida, kas see on lasteraamat, raputavad kõik pead.
See on arusaadav. Lugu võib käsitleda kui fantaasiajutustust lendurist, kes kohtab teiselt planeedilt pärit pisikest poisikest; samas on tegu sügava alltekstiga inimese iseloomust ja tõekspidamistest, lugeja jaoks kohati irooniline, kuid tänaseni päevakajaline.
TJ Klune «Maja taevasinise mere ääres»
Dea lausub, et kõnealune raamat liigitub fantaasiakirjanduse alla. Kõigile see võib-olla ei sobi, aga kui lugema hakata, siis väga siiras ja tore raamat, mis arvestab vähemustega. «Seda on meil alati vaja, et sallivust tekitada ja jälle lõpplahendus äärmiselt tore. Raamat oli esmalt mõeldud eraldiseisva teosena, aga fännide suurel nõudmisel ilmub sellel aastal järg.»
Anna Gavalda «Koos, see on kõik»
Raamat räägib Dea sõnul loo neljast huvitavast karakterist. «Nad ise ütlevad siin, et nad on nagu nelik, mitte just neli ässa... See annab väikese vihje, et igaühel on selline pisike oma väljakutse elus, aga see, kuidas nad kokku klapivad, on suurepärane. Visuaalselt veidi mahukam, aga piisav paksus minu jaoks.»
Nadia Ghulam, Agnés Rotger «Minu turbani saladus»
Dea toob välja, et see on natuke tõsisem lugu ja räägib ühest afgaani tüdrukust. «Andsime raamatu välja mõned aastad tagasi ja endiselt on seal natuke ärevad olud. Raamat räägib ühest noorest tüdrukust. Seal ei tohi nad ju koolis käia, neil ei ole oma elu. Juhtub aga nii, et selle tüdruku vend ja isa surevad ära ja tema riietab end oma vennaks, et saada perele raha teenida. Tüdruk teeskleb, et ta on poiss. Ja kuhu see lugu siis lõpuks välja jõuab.»
Daphne Du Maurier «Rebecca»
Noor, varanduse ja väljavaadeteta naine tutvub jõuka leskmehe Maxim de Winteriga. Põgusa tutvuse järel paar abiellub ja kolib elama mehe luksuslikku Manderley mõisa. Värske proua de Winter mõistab peagi, et tal tuleb silmitsi seista liigagi elusa mälestusega maja eelmisest perenaisest. Veetleva ja mõistatusliku Rebecca saatusest abikaasa vaikib, kuid talle on endist viisi tulihingeliselt truu majapidajanna proua Danvers. Manderley saladus vallutab üha kindlamini uue proua de Winteri meeled ning teda hakkab painama halva eelaimuse jäine haare...
Amor Towles «Härrasmees moskvas»
Dea toob välja, et raamatu on välja andnud Hea Lugu kirjastus ning Amor Towles on väga hea kirjanik. «Härrasmees Moskvas» on suurepärane ilukirjandus. Mina armastan hästi vestetud lugu ja hästi tõlgitud raamatut ja see räägib ühest aristokraadist. Kui ma ei eksi, siis aastal 1922 avastatakse, et tema on nüüd sellisest seisusest, et hetkel ühiskonna normidele see ei vasta ja ta tuleb vangi panna. Vangi aga pannakse ta luksushotelli. Ta on seal aastakümneid kinni ja kohtub seal erinevate inimestega. Suurepäraselt vestetud humoorikas ja kaasahaarav jutustus.»
Reshma Saujani «Julge, mitte täiuslik»
Järgmiseks raamatuks on kirjastuselt WW Print «Julge, mitte täiuslik». Dea sõnab, et kõnealune raamat on pigem motivatsiooniraamat ja isegi ehk rohkem naistele. «Raamat räägib natuke sellest, kuidas me ühiskonnana võib-olla naisi alati ei julgusta. Naised kipuvad olema hästi detailidele orienteeritud, mis on hea, aga see tekitab ka perfektsionismi. Et naised aeg-ajalt ei julge mingeid otsuseid teha, sest me kardame, et ei ole täiuslikud. Ja raamat tegelikult väga hästi kirjutab lahti, et julgust peab olema, asjad ei pea olema perfektsed ja kõik laabub.»
Valerie Perrin «Lilledele värsket vett»
Dea sõnab, et raamat võib oma olemuselt tunduda veidi morbiidne, sest räägib ühest surnuaiavahist. «Aga jällegi... See, kuidas autor avab karakterid, on vapustav. Ja kuidas lugu jälle lõppu jõuab. Ma ei taha palju paljastada, aga suurepärane romaan,» jätab ta midagi saladuseks ka.
Tina Oziewicz «Mida teevad tunded?»
Dea selgitab, et tegu on lastekirjandusega ja raamatu kirjastajaks on Draakon ja Kuu. «Nad teevad Eestis häid lasteraamatuid ning tunnete tundmine ja emotsioonide teema on selline, mida on hea nii iseendas arendada kui ka lastele õpetada. See raamat näitab kõik emotsioonid sulle ära ehk aitab selgitada, miks sa midagi tunned ja kuidas käitud.»