10 romaani, mis iga krimifänn peaks oma elu jooksul läbi lugema
/nginx/o/2022/05/05/14528898t1h3183.png)
28. detsember 2022, 16:05
:format(webp)/nginx/o/2022/12/28/15048820t1he127.jpg)
On krimiraamatuid, mida peetakse klassikaks ja mis on ajaproovile väga hästi vastu pidanud. Kui loed mõnuga krimkasid ja otsid midagi head, vaata üle ka see nimekiri kõigi aegade parimatest krimiromaanidest. On sul kõik need teosed ja nende järjed juba loetud?
Arthur Conan Doyle, «Sherlock Holmesi lood»
Arthur Conan Doyle'i kunagi oma lõbuks ja palgatöö lisaks kirjutatud lood on tänapäeval klassikaks saanud ja tõlgitud terves maailmas.
Tema kangelased Sherlock Holmes ja doktor Watson on paljudele lugejatele sedavõrd omaseks saanud, et Holmesi nimele tuleb veel praegugi kirju, kus talt palutakse abi ühe või teise juhtumi lahendamisel.
Raymond Chandler, «Sügav uni»
Raymond Chandler on loetavamaid ameerika kriminaalromaani karmi koolkonna autoreid. Ta teoste paremikku ühendab minajutustaja eradetektiiv Philip Marlowe.
Romaanis «Sügav uni» palgatakse Marlowe lahendama väljapressimisjuhtumit, kuid tal tuleb tegemist teha hooopis mõrvade ja laipadega. Nagu ikka ripub ta elu mitu korda juuksekarva otsas, ent tänu leidlikkusele ja kainele mõistusele lõppevad kõik intsitendid siiski hästi.
/nginx/o/2022/12/28/15048835t1hf856.jpg)
Tana French, «Vaikiv mets»
Tana Frenchi esimene romaan «Vaikiv mets» ilmus 2007. aastal ja võitis mitu auhinda, mistõttu sobib ta väga hästi ka siinsesse nimekirja.
Raamat on esimene osa Dublini mõrvarühma juhtumitest jutustavas sarjas, mille iga osa võtab fookusesse uue peategelase, kes on lugejale eelmisest osast küll tuttav, kuid pole täitnud keskset rolli. Nii loob autor mitmekülgse maailma ning annab lugejale võimaluse näha seda erinevatest vaatepunktidest.
Robert Galbraith, «Käo kukkumine»
«Käo kukkumine» on põnevalt ja elegantselt kirjutatud Londonihõnguline mõrvalugu, mis viib lugeja vaiksetelt Mayfairi tänavatelt East Endi tagahoovide pubidesse ning Soho melu keskele.
See tähelepanuväärne ja väga hästi vastuvõetud romaan on J.K. Rowlingu esimene Cormoran Strike’i tutvustav krimiraamat, mille ta kirjutas Robert Galbraithi pseudonüümi all.
/nginx/o/2022/12/28/15048837t1h9d30.jpg)
Thomas Harris, «Voonakeste vaikimine»
Psühhopaadist sarimõrvar rändab mööda Ameerikat ja röövib noori naisi. Ta nülib oma ohvrid, torkab neile kurku ööliblika vastse ning heidab jõkke. Vaid üks mees - eluks ajaks vangi mõistetud inimsööjast geenius dr Hannibal Lecter - on suuteline teda paljastama. Kuid ta vaikib.
Romaani järgi vändatud film pälvis 1991. aastal 5 Oscarit.
Stieg Larsson, «Lohetätoveeringuga tüdruk»
Stieg Larsson oli ajalehe EXPO ajakirjanik ja peatoimetaja. 2005. aastal ilmus tal esimene romaan «Lohetätoveeringuga tüdruk», mis pälvis kohe suure tähelepanu. 2006. aastal järgnes «Tüdruk, kes mängis tulega» ning 2007. aastal triloogia kolmas osa «Purustatud õhuloss». Need kolm pärast autori surma ilmunud romaani on kujunenud lühikese ajaga ka rahvusvaheliselt tõeliseks fenomeniks.
Umberto Eco, «Roosi nimi»
Itaalia Alpides asuvas benediktiini kloostris toimub 1327. aasta jõulude eel rida koletuid mõrvu. Teravapilguline ja läbinägelik William tegutseb koos oma abilise, noviitsi Melki Adsoga maailmas, mis on täis müstilisi märke. William oskab neid märke lugeda ning lahendab mõistatusi jahmatava osavusega.
«Roosi nime» võib lugeda kui krimipõnevikku, aga ka kui huvitavat teost keskaja kultuuri kohta ja kui semiootilist romaani.
Anthony Hopkins kehastamas Hannibal Lecterit filmis «Voonakeste vaikimine».
imago stock&people/Scanpix
Dan Brown, «Da Vinci kood»
Ametiasjus Pariisi sõitnud Harvardi sümboolikauurija Robert Langdon saab hilisõhtul pakilise telefonikõne. Louvre'i eakas kuraator on muuseumis mõrvatud. Panused kerkivad, kui Langdon avastab jahmatava seose: hukkunud kuraator oli seotud mõjuka salaühinguga, mille liikmete hulka olid kuulunud ka Sir Isaac Newton, Botticelli, Victor Hugo ja da Vinci. Langdon hakkab aimama, et nad jahivad vapustavat ajaloolist saladust, mis on ühtaegu sügavalt hariv ja ohtlik.
José Maria Eça de Queirós, «Isa Amaro kuritegu»
«Isa Amaro kuritegu» on ühe suurima Portugali kirjanduse klassiku, José Maria Eça de Queirosi meistriteos. Romaani tegevus langeb 1870. aastatesse ja see kirjeldab värvikalt elu ühes riigi provintsilinnas. Ligi viiesajal leheküljel kirjeldab autor kirikumeeste kiusatusi ja pahelisust, seda kõike värvika tegelaskonna ja kavalate mahhinatsioonide taustal.
Saul Bellow, «Augie Marchi seiklused»
Ameerika kirjanduse tähtteoste hulka kuuluva raamatu peategelane on majandusdepressiooni aastatel viletsuses kasvanud vaeslaps Augie March. Ta on omamoodi koondkuju, «väike inimene», kes peab mitmesuguseid ameteid – varas, koerapesija, meremees, müügimees. Loomulikult viib elu ta kokku ka mitme naisega ning paiskab ta alailma ootamatutesse seiklustesse.
Kasutades pikareskset stiili, vaatleb Bellow võõrandumist ja kuhugi kuulumist, vaesust ja rikkust, armastust ja kaotust ning teeb seda haaravalt ja kohati ka väga naljakalt.